Eesti taasiseseisvumisest on möödunud üle kahekümne aasta, kuid Narva linnavõimu mentaliteet on endiselt justkui 1990. alguses, mil piirid äri-, poliitika- ja kuritegeliku maailma vahel olid üsna ähmased, kirjutab ajakirjanik Koit Brinkmann.
Narva linnavõimu otsustest on näha ringkäendusest ning ühistest, tihti ka räpastest saladustest läbipõimunud kitsast seltskonda. Inimesi, kes administratiivset ressurssi kontrollides oskavad läbi kahtlaste tehingute enda heaolu suurendada ja samas võimul püsida. Kui seltskonnast peakski keegi uurimisorganitele vahele jääma, siis linnast leitakse talle ikka piisava palgaga töökoht, sest sissetuleku puudumisest meeleheitele viidud inimese keelepaelad võivad liiga lihtsalt valla pääseda.
Aastate jooksul olen Narvas märganud käegalöömist, et nagunii midagi ei muutu. Nii mõnegi aktiivselt kohalikku poliitikasse sukeldunu hoog on üsna pea otsa saanud. Kuid Narva väärib paremaid juhte ning kõigil muudatuste soovijail on viimane aeg sügisesteks kohalike omavalitsuste valimisteks jalad kõhu alt välja võtta.
Täpsemalt loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Äripäeva selle aasta parima arvamusloo “Poliitpättide kasvulava”, mis ilmus 28. jaanuaril, kirjutas Koit Brinkmann.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.