Teeme Eesti riigi viie aastaga korda

President hoiatas õigesti liigse paatose, populismi ja loosungite eest ning tema pidukõnes ei olnud seda tõesti üleliia palju. Järgneval argipäeval tunnistagem, et kõnes polnud küll populismi, kuid polnud ka piisavat konkreetsust.

Kui riigipea räägib, et riik peaks suhtuma kodanikesse samasuguse hoole ja armastusega kui valdav osa meist suhtub oma riiki, siis pole see veel ilmselt ohumärk, et peagi saab meil hoolivat riiki olema rohkem võrreldes iseseisvat elu elavate kodanikega. Kuid ometi räägib see üht-teist meie riigipea enda elukogemustest avaliku sektori palgasaajana, varasemast erakondlikust kuuluvusest ja mõnevõrra väiksemast empaatiavõimest erasektori tööandjate ja töövõtjate suhtes.

Ilvese sõnul peame oma riigile leidma või siis koguni leiutama seesuguse mudeli, sellise riigi pidamise viisi, mis muutustele paremini vastu peab. Ta tunnistas, et ta ei tea kiiret lahendust.

Kiiret lahendust ei olegi, kuid selle leidmiseks tuleks alustada vähemalt peamiste sõlmküsimuste sõnastamisest. Näiteks, miks töötab Eestis võrreldes enamiku teiste arenenud riikidega rohkem haritud tööjõudu riigiasutustes ja riigiettevõtetes kui eraettevõtetes? Miks on Eestis omalaadse anomaaliana avaliku sektori spetsialistide keskmine töötasu kõrgem kui erasektoris? Kas Eesti riik ja iga üksik riigiametnik loob majanduses rohkem lisaväärtust kui erasektor ja selles ettevõtlust arendav või palga eest töötav, muidu samaväärne inimene?

President Ilves ise arvab, et Eestil läheb päris hästi, tuues kõnes edunäidetena välja Tiigrihüppe, Skype’i, digiretsepti, e-politsei, e-maksuameti, ja ka Eestis välja mõeldud X-tee andmevahetuskihi, mis on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmes Euroopa riigis ja kaugemalgi.

Kui jätta Skype’i väljamõtlejate päritolu lähemalt uurimata, siis on omamoodi sümptomaatiline, et riigipea tõi kõnes kõik majandusedu näited selle kohta, kui hästi läheb riigisektoril, mitte Eesti eraettevõtjatel. Poliitikud ja ametnikud kipuvad riigikapitalismi vaimus üha enam ennast imetlema. Isegi ettevõtete riiklikul tunnustamisel on üha enam tunnustuse saajaid riigifirmad.

Vaadakem ausalt otsa ka tegematajätmistele, kõneles Ilves, konkreetseid tegematajätmisi nimetamata. Võib isegi juhtuda, et me ise oleme varsti Euroopa Liidus netomaksjad, tuletas riigipea meelde. Sest oleme juba nii lähedal piirile, kus saavutades 75% ELi keskmisest SKTst ei saa riik enam olla Euroopa raha netosaaja. Ehk parafraseerides – kui me vahepeal Euroopa maksumaksjate raha osavalt ära ei kasuta, siis jääbki see pärast tegemata.

Äripäev ühineb entusiastlikult kavaga teha meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda. Oma riigi suhtes nõudlike kodanikena, oma riigi peremeestena, võiksime koostada loendi probleemidest, mis ootavad järgmise viie aasta jooksul vähemalt mingisugustki lahendust. On palju parem, kui konkreetsete sihtide seadmisega jõuab ennast ajalukku kirjutada viimaseid aastaid ametisolev president ise kui teised, igapäevasemat kasu taga ajavad poliitikud ja riigikapitalistid.

Autor: 1185-aripaev