Täna on jälle põhjust palkadest rääkida ja mõelda. Toome lugejateni esmakordselt eraldi ajakirjana kaks palgaga seotud edetabelit – kõige suurema keskmise palgaga ettevõtted ja kõige paremini tasustatud ettevõtete juhtkonnad. Teeme seda täna kättesaadavate andmete põhjal ehk toetudes ettevõtete aastaaruannetele.
Äripäev on alati imestanud, miks Eestis, mis on ometi suhteliselt avatud ja vaba ühiskond, kus info liigub küllaltki hästi, on üks väga suletud valdkond: töötasu ehk palk. Ehk teistpidi öeldes: inimese tasutud maksud. Me teame, palju keegi ettevõtjatest dividendi võtab; teame, palju kellelgi osakuid või aktsiaid on. Teame, mis kinnisvara kellegi kuulub ehk kus ta elab. Kuid ei tea, kui palju inimese töötasu pealt riigimakse tasutakse. Erinevalt Soomest või Rootsist, kus palka ja omanikutulu puudutav info on avalik.
Äripäeva meelest peaks ka Eestis olema palgainfo avalik. Võime diskuteerida, mis kujul see avalikuks teha. Kommertseesmärkidel kasutamise vältimiseks võib selle teha näiteks tasuliseks. Või ühe inimese kaupa päringupõhiseks, nagu täna on maksuvõlglaste andmebaas. Kuid inimese palgalt/aastatulult tasutud tulumaks ja miks mitte ka tema töötasult arvestatud sotsiaalmaks ja seeläbi ka tema aastatulu võiks olla avalikkusele kättesaadav info.
Kõige levinum argument palkade avalikustamise vastu on seee, et pole meil seda stressi vaja. Et parem ongi, kui ei tea. Siis ei vihasta ennast, ei pea teiste ees häbenema kas siis liiga kõrge või liiga madala töötasu pärast. Tegemist on emotsionaalse argumendiga, mis aastatega tugevalt väheneb.
Kui palgainfo on avalik, kaob selle ümbert saladuseloor ja kahaneb esialgne ülisuur huvi selle info kättesaamiseks. Ei sumise Skandinaavia eelmise aasta palgainfo avalikustamise päeval sugugi nii eriti. Lehtedes ilmub kohustuslik lugu suurema tasu saajatest, ja ongi sisuliselt kõik.
Avalikustamise poolt kõnelevad argumendid on seevastu ratsionaalsed. Esiteks, see aitaks vähendada ümbrikupalku. Praegu saab kaudset maksustamist kasutada vaid palgainfot omav maksuamet, palgainfo avalikkuse korral aga saaksid inimese selgelt üle jõu elamise korral kulme kergitada kõik. Kui me ütleme, et makse maksab maksta ning maksude maksmine on auasi, miks ei näita me siis, palju üks või teine inimene riigikassasse raha on toonud? Teiseks aitaks see tugevdada konkurentsi ettevõtluses. Palgainfo levimine aitaks ettevõtetel langetada õigemaid otsuseid oma töötajate töötasu määramisel. Kolmandaks aitaks palgainfo avalik kättesaadavus ühe üksuse või ettevõtte sees esinevat võimalikku ülekohut vähendada, kui kellelegi on töötasu ikka selgelt põhjendamatult suur või väike teistega võrreldes. Igal juhul sunnib ta juhte oma otsuseid paremini põhjendama ja aitab ehk isegi kaasa palkade kasvule.
Täna käsitleb Eesti riik palgainfo avalikustamise osas osasid avaliku sektori töötajaid ülejäänud palgatöölistega võrreldes ebavõrdselt, sundides avalikustama nende sissetuleku. Miks mitte siis juba kõigil.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Äripäeva palga TOPis on mitmeid vähemalt 1500 eurost keskmist kuupalka maksvaid firmasid, mille nimi ei ütle samas 99% lugejaist midagi.
Eestis töötavatest naistest võib kõige suuremat palka teenida Transiidikeskuse ASi juhatuse liige Helena Hakkinen.
Tänases Palga TOPis on kirjas üle 300 ettevõtte ja asutuse juhi, kelle brutopalk kuus on vähemalt 6000 eurot.
Äripäev võtab kokku, milliste argumentidega diskuteerisid palkade avalikustamise idee pooldajad ja vastased.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.