Äripäev soovitab ettevõtetel olla valmis selleks, et sel suvel enam nii odavalt häid hooajatöölisi ei saa kui mullu. Ja seda mitte ainult vahepeal 320 euroni kasvanud alampalga tõttu.
Suvi on sama hästi kui käes ja suur hulk ettevõtjaid tegeleb juba mõnda aega hooajatöötajate otsimisega. Lisajõudu vajavad jäätise- ja õlletootjad, kohvikud ja lihatööstused, haljastajad ja rannahooldajad. Kuigi veel äsja olid tööotsijad igasuguse töö eest tänulikud, on nüüdseks olukord muutunud. Värske statistika näitab, et töötus väheneb ja vabade töökohtade hulk järjest suureneb ning palgatöötajate sissetulekud kasvavad.
Suurenev tööjõuvajadus lükkab palgad üles ja tööandjal tuleb parema töötaja saamise nimel olla valmis kompromissideks. Kaubakeskuste teleekraanidel plingivad pidevalt kutsed tulla müüjaks nende toredasse kollektiivi, kohvikuakendele on riputatud pakkumised saada ettekandjaks või nõudepesijaks. Töötajaid otsitakse ka Facebookis, personaliotsingufirmadest rääkimata.
Praeguseks peaks suurem osa hooajatöölistest tegelikult juba komplekteeritud olema, peamine madin nende pärast toimub traditsiooniliselt aprillis-mais. Kes nüüd, juunis, veel järelnoppimist teeb, on ilmselgelt liiga vähe palka pakkunud. Eriti järeleandlik palga osas tuleb olla ettevõtjatel Harjumaal ja Tallinnas, sest just siin asub värske statistika järgi kaks kolmandikku vabadest töökohtadest, mis tähendab, et jäme ots töövestlustes pole enam alati tööandja käes.
Väga sarnased protsessid toimusid 2000ndate alguses. Ka tollal, vahetult pärast Vene kriisi, räägiti inertsist veel tööpuudusest, kuid tegelikkuses käisid maapiirkondade tööstuste personalijuhid vähegi asjalikumaid inimesi juba isiklikult tööle kutsumas. Suurtalunikud hoidsid korralikku töömeest nagu pilpa peal. Mõned aastad hiljem, 2000ndate keskel, kurtsid ettevõtjad juba töötajate palgaterrori üle. Palgatõusud kippusid kujunema kaks korda suuremaks kui tööandja esialgu plaanis ning tööle tuli vahel võtta ka sedasorti kaadrit, kes veidi aega varem oli näiteks viinaviskamise pärast lahti lastud. Vastasel korral oleks mõni vajalik jupp tööd üldse tegemata jäänud.
Küllap on enamus ajaloolise mälu ja prognoosivõimega ettevõtjaid praeguseks juba arvestanud, et lähiaastate eelarvetesse tuleb sisse kirjutada korralik palgatõus. Seda ei tasu karta või kangekaelselt vältida, riskides pigem firma töötajatest tühjaksjooksmisega. Äripäev on korduvalt lausa üles kutsunud tööandjaid hüppeliselt palku tõstma. Lisaks tarbimise ja seeläbi ka majanduse elavdamisele toob see kindlasti koju tagasi ka hulga välismaale tööle läinud inimesi, kes on seal omandanud uusi teadmiseid ja oskuseid. Kõik teavad, et kui mingi asi või teenus on väga odav, siis on sellel mingi põhjus ja midagi väga erilist sealt loota ei tasu. Täpselt sama kehtib ka tööjõu kohta. Odavam võib olla hoopis rohkem maksmine.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk ulatus mullu Statistikaameti andmeil 887 ja brutotunnipalk 5,34 euroni. Näitajad kasvasid aastaga vastavalt 5,7% ja 6%.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”