Keskmine brutokuupalk ulatus mullu Statistikaameti andmeil 887 ja brutotunnipalk 5,34 euroni. Näitajad kasvasid aastaga vastavalt 5,7% ja 6%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2012. aastal kõigil tegevusaladel. Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam ehituse tegevusalal (10,8%) ja brutotunnipalk elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (11,3%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 1,6% ja 2,3%).
2012. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1203 eurot ja tunnis 7,98 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 5,8% ja tunnis 5,7% 2011. aastaga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2012. aastal kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (vastavalt 10,6% ja 10,7%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 1,7% ja 2,3%).
Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal avalikus sektoris 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Seotud lood
Kui palkadest ei soovita Eestis palju rääkida, siis palgaerinevus ühe ettevõtte või kontserni sees töötavate inimeste vahel on päris tabu.
ABB juhi Bo Henrikssoni sõnul maksavad välismaised omanikud töötajatele parimat palka seepärast, et tahavad endale parimaid töötajaid.
Äripäev soovitab ettevõtetel olla valmis selleks, et sel suvel enam nii odavalt häid hooajatöölisi ei saa kui mullu. Ja seda mitte ainult vahepeal 320 euroni kasvanud alampalga tõttu.
Palgast rääkimine pole Eestis otseselt tabu, kuid tundub, et räägiksime justkui inimese hinnast, leidis Proeksperdi personalijuht, karjäärinõustaja Tiina Saar. Ta ei ole kindel selles, et Eestis peaksid kõik palgad olema avalikud.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.