Tänane kolmesambaline pensionisüsteem võiks ideaalse toimimise korral tagada skandinaavialiku heaolupensioni. Vähenevat riiklikku esimest sammast tasakaalustab kasvav kohustuslik teine sammas, tagades pensioni püsimise siiski vaid Euroopa sotsiaalhartas defineeritud vaesuspiiril, kirjutab Swedbanki pensionifondide juht Loit Linnupõld.
Vabatahtlik 10-15% sissetulekust säästmine III sambasse peaks kogupensionile lisama puuduolevad 30%, mille tulemusel on kogupensioni ning pensionieelse sissetuleku 70%se suhte saavutamine väga tõenäoline.
Kolmas sammas pole kahjuks kavandatult käivitunud. Enamik inimesi ei ole endale teadvustanud vabatahtliku pensionikogumise vajalikkust ning seetõttu puuduvad neil pikaajalised säästud. Teiseks probleemiks on madal säästumäär, mistõttu III sambasse kogunenud keskmise vara maht on väga väike – fondides umbes 2200 eurot inimese kohta ning kindlustuses vaid umbes 890 eurot inimese kohta.
Üldise säästumäära tõstmisele võiks kaasa aidata tänase II samba laiendamine, lubades sinna vabatahtlikke sissemakseid teha nii inimestel endil kui ka tööandjatel. II samba laiendamine tõstaks märkimisväärselt vabatahtliku pensionikogumise efektiivsust, võimaldades vältida vajadust eraldiseisva väärtpaberikonto ning fondiosakute ostmiseks tehtavate väärtpaberitehingute järgi. Soovi korral saaks olemasoleva II samba baasil luua Eesti elanikele ühtse pensionikogumissüsteemi, mis suudaks kuluefektiivselt korraldada nii kohustuslikku kui ka vabatahtlikku pensionikogumist.
Tänase kolmanda samba rolli üle võiks arutleda, aga üheks võimalikuks variandiks võiks olla III samba muutumine investeerimiskonto laadseks lahenduseks, mis võimaldaks asjatundlikel klientidel ise oma pensioniinvesteeringuid juhtida. Samuti võiks sellise lahendusega kaasneda tänane paindlikkus, kus kogutud raha on võimalik vajadusel välja võtta.
Muudatuste kavandades peaks silmas pidama kolme eesmärki: kaasatuse kasv (enamik kogub pensioni, panustada võiks ka tööandja), säästumäära kasv (säästa tuleb piisavalt, panustab ka tööandja) ja efektiivsuse kasv (kogumis-ja investeerimiskeskkond peab olema võimeline makseid investeerima).
Seotud lood
Inimestel peaks olema rohkem valikuvabadust selles osas, kuidas nende pensionifondi investeeritud raha tuleks kasutada, leidis teenusmajanduse koja tegevjuht Kristina Narusk.
2. jaanuarist asub Swedbank Investeerimisfondid ASi juhina tööle Kristjan Tamla, kes seni juhtis Swedbanki Balti Investeerimiskeskust.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.