Suurhaigla peab opereerima selgete tingimustega

Selline varjamine ei näi aus, sest pole võimalik hinnata, kas haigla kulutab otstarbekalt oma vahendeid ehk lubab kasutada kalleid seadmeid, või teeb kellelegi soodustusi.

ITK nõukogu esimees, Tallinna abilinnapea Taavi Aas küll väidab, et haigla lähtub äripartneritega lepingute sõlmimisel avalikust hinnakirjast ning hinnad pole soodsamad. ITK juht Ralf Allikvee selgitab, et kogenud arsti firma „saadab patsiente meie haiglasse lõikusele ning maksab selle eest poolte vahel kokkulepitud tasu“.

Ei haigla ega Adamson vastanud küsimustele, milline on „poolte vahel kokkulepitud tasu“, millega vanemarsti ettevõte operatsioone ja raviteenust suurhaiglalt ostab. Lisaks hinnale on olulised ka muud lepingutingimused haigla vara ja personali kasutamise osas. Tingimuste varjamine jätab võimaluse kahelda nii Aasa kui ka Allikvee sõnades, et haigla palgal oleva tuntud arsti eraettevõttele soodustust ei tehta. Näiteks teise suurhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Tõnis Allik kinnitab, et nende avalik hinnakiri kehtib ka ettevõtteist partnereile ja eksklusiivseid tingimusi pole loodud ühelegi vahendajale.

Eesti haiglad pakuvad teenuseid ka välismaalastele, operatsioonidel käivad siin oma raha eest nii skandinaavlased kui venelased. Seejuures müüvad need samad vahendajad haiglateenuseid võõramaalastele edasi raviteenuste hinnakirjas sätestatust isegi kordades kallimalt. Kui ITKs Rein Adamsoni tehtav maovähenduse operatsioon maksab tema firma hinnakirjas 5000 eurot ja poja osalusega ettevõtte The Health Clinic hinnakirjas lausa 6500 eurot, siis sama operatsiooni hind ITK avalikus tasuliste teenuste hinnakirjas on 3500 eurot.

Nii ITK kui ka teised Eesti haiglad võiksid panna suuremat rõhku võõramaalastest kundede leidmisele – müügu ise oma teenust, mitte ärgu kasutagu hinda kõrgeks ajavaid vahendajaid. Haiglal võiks olla palgal välisturgude müügijuht või -juhid, kes Vene ajaga paralleele tõmmates teeniks asutusele „kõva valuutat“. 3500 euroga teenust pakkudes leiaks haigla kindlasti Soomest-Rootsist rohkem kliente kui sama asja 5000-6000 euroga erafirma kaudu reklaamides. Seejuures tekitab haigekassa toel üha arenev moodne suurhaigla ilma vahelülita usaldust arvatavasti rohkemgi.

Varjamisi ja ebaotstarbekana tunduvat rahakasutust on haiglais veelgi. Nii ei korralda seesama ITK praegu riigihankeid, sest on ebaselge, kas haigla on riigihangete seaduse järgi hankija või mitte.

Isegi kui seadus jätab kõrvalehiilimise võimaluse, oleks ausam ja tulemuslikum osta maksumaksja raha eest teenuseid ja tooteid riigihanke korras, mitte oma suva järgi „parimat“ või „odavaimat“ pakkujat valides.

Taavi Aasa sõnul hakkab haigla riigihankeid korraldama 1. oktoobrist – loodame, et see nõnda siis tõesti läheb. Samas on väga oluline tuvastada, kas olemasolevad koostöövormid on ikka haigla ja patsientide parimais huvides.

Autor: 1185-aripaev