Mida vähem riigikapitalismi, seda parem

Kui me räägime riigifirmadest liberaalse majanduse tingimustes, ei saa nende eesmärk olla vaid maksimaalse tulu teenimine riigieelarvesse. Väikeste eranditega (nt Eesti Loto) peetakse neid selleks, et viia ellu teatud riiklikke strateegiaid ja poliitikaid. Lisaks on avatud turumajanduses tavaks kaasata riiki omanikuna valdkondades, kus vaba turg ei toimi, kuid mis on olulised riigi ja ühiskonna toimimise seisukohalt.

Seda silmas pidades tuleb vahel ohverdada efektiivsust ja kapitalitootlust riigi strateegilistele huvidele. Näiteks otsetranspordiühenduste tagamiseks välisriikidega, mis on strateegiliselt tähtis nii riigile, ettevõtjatele kui kõigile kodanikele, võib aktsepteerida mitte väga tulusa ja vahest isegi kahjumliku rahvusliku lennufirma või raudteeühenduse pidamist.

Väikeettevõtjate esindajana näeksin, et riiklike äriühingute arvu ning nende osatähtsust majanduses peaks pigem vähendama, kui üritama suunata neid tehnokraatlike muudatuste abil järjest suurema kasumitootluse teele. Tuleb lõpetada olukord, kus avalik sektor, ükskõik millises valdkonnas, osutab konkurentsi erasektorile. Riik peaks ainult siis astuma ärisse, kui tekib turutõrge ja erasektor ei saa hakkama, või on tegu strateegiliste, julgeolekut ja riigi püsimajäämist tagavate infrastruktuuri ettevõtetega. Mida vähem riiklikku kapitalismi, seda parem.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni asepresident Marina Kaas on seisukohal, et riiklike äriühingute reformimise alustuseks tuleks kõigepealt kriitilise pilguga hinnata, kas neid kõiki on riigile tõesti vaja. Loe tema pikemat arvamuslugu sellest, miks riiklik superfirma ei ole hea lahendus, tänase Äripäeva paberlehest.