Riik on aasta-aastalt enda osatähtsust kinnisvarasektoris hakanud vähendama, sõnas Kaamos Kinnisvara juhatuse liige Priit Uustulnd.
"Arusaadavalt ei saa teatavate hoonete puhul muust omanikust kui riik rääkida, kuid seal, kus strateegilist omamisvajadust ei ole, võiks see suund olla jätkuv," tõdes Uustulnd.
Uustulnd toob näitena üürikonkursid, kus Riigi Kinnisvara leidis uue büroopinna nii statistikaametile kui ka maksu-ja tolliametile just erasektorist ja mitte ise arendades, vaid erasektorile tööd andes.
Kaamose juhi sõnul on uute riiklike hoonete arendamisel ja omamisel õige suund, kus riik on aina vähem ise omanik ja aina rohkem laseb arendada/ehitada ja ka omada erasektoril.
Uustulnd nõustub Marina Kaasi arvamusega, et riik peaks omama ainult ettevõtteid, mis viivad ellu riiklikke strateegiaid, kuid teatavatel juhtudel on täiesti põhjendatud ka kahjumlik tegevus.
Äripäev küsis tänases lehes ilmunud Marina Kaasi
arvamusartikliga seoses, kas riigiettevõtete jaoks valdusfirma loomise asemel tuleks riiklikke äriühinguid ja nende osatähtsust majanduses pigem vähendada.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile, et suhtub skeptiliselt bürokraatliku tsentrumi loomise ideesse, kuid eksperthinnang riigifirmade investeeringutele, dividendipoliitikale ja juhtimisele oli just see, mida ta näha tahtis.
Riik on halb omanik, sest kellelgi ei ole riigi raha kasutamise suhtes otsest omanikutunnet, kirjutab Kaja Kallas oma blogis.
Riigifirmade juhtimises tuleks olulisima muudatusena tagada, et nõukogudesse satuksid asjatundjad, mitte aga inimesed parteilise kuuluvuse järgi, ütles ettevõtja Heiti Hääl Ärilehele.
Riigikontroll andis riigifirmade juhtimisele hävitava hinnangu ja majandusministri nõunik Erkki Raasuke pakkus välja plaani koondada riigifirmade juhtimine ühe superfirma kätte. Esmapilgul võib see tunduda mõistlik ja sobiks kindlasti mõne raskustes kontserni ümberpööramiseks, kuid selline tehnokraatlik plaan ei ole siiski parim lahendus, kirjutab EVEA asepresident Marina Kaas.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?