See ei ole kivisse raiutud, et kaubanduses peavad olema madalad palgad. Ka Eestis võiksid need olla kahekordsed, kui regulatsioon seda nõuaks, kirjutab doktorant Ralf-Martin Soe.
Kaubanduskeskused otsivad paaniliselt uusi töötajaid, tööportaalid on uute Rimide, Comarketite ja Selverite kuulutusi täis. Töökuulutusi jälgides ületab kaubandussektori tööjõupuudus kordades IT-sektorit: teenindussektor vajaks päevapealt sadu uusi müüjaid. Üks kaubanduskett meelitas hiljuti töötajaid 500 euro suuruse stardirahaga. Samal ajal ilmuvad hirmutavate pealkirjadega ajakirjandustekstid (“XX kaubandusketi renditöötajad süüdistavad poodi orjapidamise” ja “Kuidas ma olin YY kaubandusketi ori”.
Majandusteooria järgi peaks turg olukorda reguleerima. Kui tööjõunõudlus läheb liiga suureks, siis tuleb palka tõsta. Millegipärast ei toimi see aga kaubandussektoris, kus palgad on ebaproportsionaalselt madalad ning seetõttu puuduvad ka igasugused hea teeninduse standardid. Tallinna Solarise keskuse toidupood otsib töötajaid 520 brutoeuroga, mis teeb netopalgaks 425 eurot. Tõenäoliselt ei erine teiste Eesti kettide palgast sellest kuigi palju, ette tuleb ka 400eurost brutopalka. Kas see peabki nii olema? Ei pea.
Praegu oleme suletud ringis, kus a) müüjad pole rahul, b) kliendid pole rahul, c) kaubandusketid pole rahul ning ka d) kinnisvarainvestorid hakkavad rahulolematuks muutuma. Sellest pole võimalik välja tulla lausliberaalsete meetoditega ehk mõtteviisiga, et mingit palgaregulatsiooni ei ole vaja, turg ise reguleerib.
Ainus võimalus on mõelda, kuidas efektiivsus, st tunnimüük oleks suurem. Kuidas seda saavutada? Poode peab lihtsalt vähem olema: kaubanduskeskuste buum ei vii hindu alla, vaid muudab sektori ebaefektiivseks.
Loe Eesti ja Hollandi kaubandussüsteemi võrdus Äripäeva tänasest paberlehest.
Seotud lood
Eestis ei ole mingisugust põhjust hakata riiklike keeldude ja käskudega kaupluste lahtiolekuaegu või kaubanduspindade arvu ja seeläbi müüjate palku reguleerima. Sellised asju välja pakkudes unustatakse, et riiklik sekkumine moonutab isegi õilsate kavatsuste puhul vaba turgu ja selle toimimist, kirjutab Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand.
Eesti Tarbijaühistu Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand kommenteeris, et turg reguleerib aja jooksul üleliigsed kaubanduspinnad ise välja.
Rimi tegevjuht Karl Anders Torelli hinnangul jäid kahekordsed palgad kaubanduses 20 aasta tagusesse aega ning täna tegeletakse pigem stabiilsuse tagamisega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.