Rimi tegevjuht Karl Anders Torelli hinnangul jäid kahekordsed palgad kaubanduses 20 aasta tagusesse aega ning täna tegeletakse pigem stabiilsuse tagamisega.
„Ükski jaekett ei ava kauplust selleks, et omada seda, vaid pigem selleks, et vastata tarbijate vajadustele. Me tegutseme siiski vaba turumajanduse põhimõttel, mille kohaselt ühe keti otsus sulgeda kauplus, ei pruugi kaasa tuua kaubanduspinna vähenemist,“ nentis Torell. Ta lisas, et tegemist on laiema teemaga, mis ei puuduta vaid jaekaubandust.
Torell nentis, et revolutsioonilised muudatused, sealhulgas kahekordsed palgatõusud, jäid Eestis 20 aasta tagusesse aega ning tänases majandussituatsioonis tehakse muudatusi sammhaaval, et tagada stabiilsus.
Efektiivsust saab tema hinnangul jaekaubanduses tõsta ning seda pidevalt ka tehakse.
Ta tõi näiteks, et tehnilised lahendused ning ümberkorraldused ettevõtte sisemistes tööprotsessides vähendavad teenindajate töökoormust.
Äripäev küsis ajendatult Ralf-Martin Soe
arvamusartiklist, kus autor viitas sellele, et Eesti müüjate palgad on madalad seetõttu, et Eesti kaubanduspinnad on ebaefektiivsed, kuidas kaubanduspindade efektiivsust tõsta ning seeläbi ka müüjate palku tõsta.
Seotud lood
Eesti Tarbijaühistu Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand kommenteeris, et turg reguleerib aja jooksul üleliigsed kaubanduspinnad ise välja.
See ei ole kivisse raiutud, et kaubanduses peavad olema madalad palgad. Ka Eestis võiksid need olla kahekordsed, kui regulatsioon seda nõuaks, kirjutab doktorant Ralf-Martin Soe.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.