Rimi tegevjuht Karl Anders Torelli hinnangul jäid kahekordsed palgad kaubanduses 20 aasta tagusesse aega ning täna tegeletakse pigem stabiilsuse tagamisega.
„Ükski jaekett ei ava kauplust selleks, et omada seda, vaid pigem selleks, et vastata tarbijate vajadustele. Me tegutseme siiski vaba turumajanduse põhimõttel, mille kohaselt ühe keti otsus sulgeda kauplus, ei pruugi kaasa tuua kaubanduspinna vähenemist,“ nentis Torell. Ta lisas, et tegemist on laiema teemaga, mis ei puuduta vaid jaekaubandust.
Torell nentis, et revolutsioonilised muudatused, sealhulgas kahekordsed palgatõusud, jäid Eestis 20 aasta tagusesse aega ning tänases majandussituatsioonis tehakse muudatusi sammhaaval, et tagada stabiilsus.
Efektiivsust saab tema hinnangul jaekaubanduses tõsta ning seda pidevalt ka tehakse.
Ta tõi näiteks, et tehnilised lahendused ning ümberkorraldused ettevõtte sisemistes tööprotsessides vähendavad teenindajate töökoormust.
Äripäev küsis ajendatult Ralf-Martin Soe
arvamusartiklist, kus autor viitas sellele, et Eesti müüjate palgad on madalad seetõttu, et Eesti kaubanduspinnad on ebaefektiivsed, kuidas kaubanduspindade efektiivsust tõsta ning seeläbi ka müüjate palku tõsta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Tarbijaühistu Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand kommenteeris, et turg reguleerib aja jooksul üleliigsed kaubanduspinnad ise välja.
See ei ole kivisse raiutud, et kaubanduses peavad olema madalad palgad. Ka Eestis võiksid need olla kahekordsed, kui regulatsioon seda nõuaks, kirjutab doktorant Ralf-Martin Soe.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.