Ukraina on eriti viimasel paaril nädalal justkui vajunud sügavasse virtuaalsesse spagaati Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).
See pole kindlasti mustvalge valik, kuid ometi nii põhimõtteline, et Ukraina otsusest võib korraga sõltuda nii nende enda käekäik, kuid samas ka Euroopa ja Venemaa tulevik.
Kes ei teaks seda endise USA presidendi Jimmy Carteri julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski kuulsaks korratud arvamust Ukraina tähendusest Venemaale. Nõukogude Liidu lagunemise järel kirjutas ta, et üksnes siis, kui Kiiev kallutab ennast tagasi Moskva tahte alla, võib Venemaa taastada impeeriumi. Kui aga läheb teisiti, on suurem võimalus, et Venemaa asub lõpuks ise ennast moderniseerima ja pöördub õigusriigi põhimõtteid aluseks võtva demokraatliku riigikorralduse poole.
Just praegu rullub meie ees lahti kahe suurema kultuuriruumi põrkumine Ukrainas. Kui 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tegi Ukraina esimese nähtava sammu Euroopa suunas, siis hiljem on seda valikut kinnitanud ka president Viktor Janukovitši valitsus. Kiievis teatakse väga hästi, kui suur sõnaõigus jääks Ukrainale, kui otsustatakse liituda Venemaa juhitud tolliliidu või Euraasia Liiduga.
Samas pole mitte ühelgi Ukraina liidril valiku tegemine lihtne, kui see üldse ongi lõpuni võimalik. Püüeldakse jätkuvalt mõlemas suunas. Eks seda mõjuta nii rahva meelsus (41 protsenti sooviks liikumist Euroopa, 31 protsenti Venemaa suunal), ettevõtlushuvid ning mõistagi iga poliitiku soov saada tagasivalitud.
Päris ühest konsensust ei leita Ukrainas ilmselt kunagi. Selleks on riik liiga lõhki kahes suunas. Ometi tuleb Ukrainal ühel hetkel teha püsivam valik. Mõlemat ei saa. Kultuuriruumid on selleks piisavalt erinevad. Assotsieerumis- ja vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga annaks Ukrainale pikaajalise kindlustunde. Tolliliit Venemaaga vaid lühiajalise aukude lappimise.
Esiotsa ja sõltumata tehtavatest valikutest võiks aga Ukraina eliidi huvides olla majanduse suurema avatuse ja parema riigijuhtimise juurutamine. See võtaks oluliselt vähemaks võimalusi väliseks manipulatsiooniks või survestamiseks, mida Euroopa suurriik endale ei peaks lubama.
Seotud lood
Reageerides Ukraina ootamatule teatele peatada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu ettevalmistamine Euroopa Liiduga, ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel, et kavatseb Venemaa presidendi Vladimir Putiniga üles võtta endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide survestamise teema.
Ukraina valitsus otsustas peatada Euroopa Liiduga assotsieerumislepingu ettevalmistamise, sest euroliit nõudis Julia Tõmošenko vabastamist. Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Tõnis Palts (IRL) leiab, et Euroopa pingutas nõudmistega üle.
Ukraina valitsuse otsus peatada ettevalmistused Euroopa Liiduga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu sõlmimiseks on pigem kohalike suurettevõtjate huvides, kes on orienteeritud Venemaa turule, ütles ettevõtja Tõnis Palts.
Ukrainlastel pole midagi Euroopasse müüa, kommenteeris ettevõtja Hillar Teder Ukraina valitsuse otsust peatada kõnelused Euroopa Liiduga lepingu sõlmimiseks.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele