EL ja Venemaa süüdistavad teineteist Ukraina survestamises

Ukraina presidendi Viktor Janukovitši valitsus teatas neljapäeval, et keskendub kaubandussidemete süvendamisele Venemaa ja teiste endiste Nõukogude Liidu liikmesriikidega. Otsus on ilmselt lõplik, ütles ELi praeguse eesistujariigi Leedu välisminister Linas Linkevicius. Lepingu alllkirjastamise edasilükkamine ei ole realistlik, ütles ta agentuurile Bloomberg.

Euroopa Liit püüab Ukrainat survestamise ja väljapressimisega panna oma otsust muutma, ütles reedel Venemaa president Vladimir Putin.

"Sisuliselt kuulsime oma Euroopa partnereid Ukrainat ähvardamas, isegi aidati massimeeleavaldusi korraldada," ütles Putin, lisades, et Venemaa on valmis osalema ELi ja Ukrainaga kolmepoolsetel kõnelustel.

Valitsuse otsuse vastu tuli Kiievi keskväljakule protestima ligi 1500 meeleavaldajat. Protestil osalenud poksitšempion Vitali Klitško kutsus rahvast üles valitsust survestama, et see 28.-29. novembril Vilniuses toimuval tippkohtumisel ELiga assotsiatsioonilepingu alla kirjutaks.

EL on jätkuvalt seda meelt, et Ukraina tulevik on tugevas koostöös lääneriikide plokiga, ütles ELi kõrge välisesindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja Maja Kocijancic Brüsselis ajakirjanikele. USA välisministeerium teatas, et USA on Ukraina otsuses pettunud.

Ukraina ekspordist läheb veerand nii Euroopa Liitu kui Venemaale ning mõlemad on võistelnud suhete süvendamise eest enam kui 45 miljoni elanikuga riigiga, mille kaudu kulgevad olulised energiatarned.

Ukraina otsus tõi välja süveneva lõhe majanduslike ja poliitiliste prioriteetide vahel. Sel nädalal saab üheksa aastat Ukraina oranži revolutsiooni algusest, mille üks juhte oli praegu vangistatud endine peaminister Julia Tõmošenko. Tõmošenko kutsus rahvast üles valitsuse otsuse vastu meelt avaldama.

"Te arvate, et saate oma bluffimist ja väljapressimist ja kahe poole üksteise vastu väljamängimist jätkata, et saada hüvesid, mis teid võimul hoiaks," kirjutas Tõmošenko kirjas Ukraina valitsusjuhtidele, mis on avaldatud tema veebilehel. "Te eksite. Ärge jääge kunagi Venemaa vastu üksi, kuna siis kaotate kõik. Ainult kokkulepe Euroopa Liiduga annab teile kaitset."

"Kui Viktor Janukovitš viib Ukraina tolliliitu, kujutab see tõsist ohtu riigi ühtsusele, kommenteeris agentuurile Bloomberg Volodõmõr Fesenko, Kiievi Penta poliitikauuringute keskuse juht. Kui 100 000 inimest tuleks tänavale, võib see survestada Janukovitšit taganema, kuna Ukraina püüdlustest Euroopa Liidu suunal saab tõenäoliselt peamine kampaaniateema 2015. a presidendivalimiste eel, ütles Fesenko.

Toetus Euroopa Liiduga liitumisele oli IFAK Institut GmbH & Co sel kuul korraldatud 1000 inimese küsitluse andmeil 58%.

Venemaa, mis tarnib 60% Ukraina gaasist, ähvardas kaubandussantsioonidega, kui Ukraina lepingu ELiga alla kirjutab, pakkudes liikmelisust Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidus.

Janukovitš kordas, et Ukraina sihiks on jätkuvalt integreerumine Euroopa Liiduga, kuid samas ei suutnud Ukraina parlament vastu võtta eelnõu, mis oleks võimaldanud Julia Tõmošenkol välismaale ravile sõita. See oli Euroopa Liidu poolt seatud peamine tingimus lepingu allkirjastamiseks, kuna EL tõlgendab ekspeaministri vahistamist valikulise õigusemõistmisena.

Ukraina motiivid, miks ettevalmistused ELiga lepingu allkirjastamiseks peatati, on puhtalt majanduslikud, ütles peaminister Mõkola Azarov, kelle sõnul oli taoline käik valitsuse jaoks ainus võimalik valik. Otsustavaks teguriks oli tema sõnul 20. novembril IMFilt saadud kiri.

"Viimane õlekõrs, mis murdis kaameli selgroo, oli IMFi positsioon," ütles Azarov. "Nad pakkusid meile laenu summa ulatuses, mis me neile võlgu oleme. Samal ajal nõudsid nad meilt, et me kahekordistaks kommunaalteenuste hinda, külmutaks palgad ja kärbiks eelarvekulutusi."

Ukraina on pidanud IMFiga läbirääkimisi juba enam kui aasta, tõrjudes IMFi nõudmisi vähendada majapidamistele soojakulude subsideerimist. Kõnelused käivad 15 miljardi dollari suuruse laenu üle. IMF teatas, et on valmis Ukrainaga kõnelusi jätkama. IMFi soovituste hulgas on paindlik vahetuskurss, eelarve konsolideerimine, energiatariifide tõstmine.

Ukraina majandus on 2008. a teistkordselt languses.

Põhjused, mis Ukraina meelt muutis, võivad olla palju keerukamad, ütles Poola endine president Aleksander Kwasniewski, kes oli ELi üks pealäbirääkijaid kõnelustel Ukrainaga. Majandusküsimustel oli Ukraina valitsuse otsuses kindlasti oma osa, kuid niisamuti oli oma osa Venemaa pretsedenditul survel, ütles ta.

Samasugused süüdistused kõlasid ELi aadressil Moskvast, kus Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et just EL on Ukraina pannud ränga surve alla, sundides valima kas Venemaad või Euroopa Liitu.

Ukraina käitumine võib olla ka läbirääkimiste taktika, et saada rohkem finantsabi, ütles Bloombergile Capital Economics Ltd. arenevate turgude analüütik Liza Ermolenko, viidates meedias avaldatud spekulatsioonidele. "Selge on see, et kuni tuleva nädala tippkohtumiseni ei ole erilist mõtet mõistatada, mida Ukraina ette võtab."

Aeg hakkab siiski ümber saama. Ukraina valitsuse otsus seab Ukraina välispoliitika suuna kohale suure küsimärgi, ütles Royal Bank of Scotlandi analüütik Tatiana Orlova.