Metsa võiks raiuda kuni 40 protsenti rohkem, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.
Tema arvates pole põhjust metsa arengukava koostanud teadlaste adekvaatsuses kahelda. "Me isegi ei nuusuta neid piire, mis paneksid metsa jätkusuutlikkuse ohtu," märkis Asula. Tema sõnul kipub inimestele tunduma, et metsa raiutakse palju, kuid tegelikult see nii ei ole. Eesti metsaseadus on tema sõnul hea seadus, mis meie metsa kaitseb.
"Tänaseks ollakse päris kindlasti nii piirangute kui ka metsaomanike ja riigi suhtumise tõttu lubatud raiemahtudest tagapool," ütles Arula. Tema sõnul ollakse piirmahust 30-40 protsendi kaugusel. "Meie metsamaast on kasutusest väljas umbes pool. Eestis on Euroopa kohta enim looduskaitsealasid, neist 30 protsenti moodustavad metsad. Neist omakorda kümmet protsenti ei tohi üldse puudutada ega majandada," selgitas Arula.
Ülejäänud osa kasutamata ressursist moodustab tema sõnul alamajandatud metsad, mille omanikel puudub nendega tegelemise vastu huvi. "Nii mets vananeb, ühest otsast hävineb ja teisest uueneb," ütles Arula.
Kui vähendada raiemahtusid näiteks 20 protsenti, siis väheneks Arula sõnul kümme protsenti ka Eesti SKP. "See oleks sotsiaalne katastroof," märkis ta. Tema sõnul pole peale puidu- ja metsasektori ühtegi teist valdkonda, mis Eesti negatiivset väliskaubanduse bilanssi tasakaalustab. "Ma ei taha öelda, et see oleme kuldmune munev hani, kuid kui hakata seda sektorit piirama, siis oleks mõju rahvamajandusele väga tugev. Lõpuks jõuaks see ka nende rohelisteni välja, kes raiemahtude vähendamist soosivad," selgitas Arula.
Eile kirjutasid Äripäevas ilmunud
arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja ELFi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.
Seotud lood
Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.
Metsa majandamise tuleviku peamine küsimus seisneb ohustatud liikide elupaikade kaitsmises, kirjutab RMK juht Aigar Kallas.
Eesti Metsaseltsi teatel manipuleerib Eestimaa Looduse Fond andmetega, nõudes metsanduse jätkusuutlikkuse huvides raiemahu vähendamist.
Lubatud metsaraie maht on jätkusuutlik, ütles Estonian Cell tehase juht Lauri Raid. Mahu vähendamine tooks kaasa metsaressursi raiskamise.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.