Igasugune toetus moonutab konkurentsi. Mõistlik on majandada nii, et midagi riiklikult toetama ei pea. Samas võib puhas turumajandus keskkonnaalased probleemid lahendamata jätta ja seetõttu soositakse nii toetuste kui ka maksudega osa majandusharusid puhtama keskkonna nimel, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Selles mõttes ei ole toetuse maksmine jäätmete põletamise eest vale. Enne jäätmete põletamist maeti need lihtsalt prügilasse, kus need olid ja on keskkonnale koormaks veel pikkadeks aastateks.
Jäätmete põletamisele toetuse maksmise vastased ajavad mitu asja sassi. Iru jäätmepõletustehase ja jäätmete taaskasutamise sidumine on kontekstiväline. Muu maailma praktika näitab, et jäätmete taaskasutamine algab jäätmete sorteerimisest tekkekohal. Sorteerimine tekkekohal, näiteks kodus, saab hoo sisse siis, kui sorteerimata jätmine on tunduvalt kallim kui sorteerimine. Lihtsustatult tähendaks see, et segajäätmete äraandmise hind peaks olema nii kõrge, et tekiks motivatsioon jäätmeid sorteerida ja kulutusi jäätmekäitlusele vähendada.
Eestis korraldatud jäätmeveokonkursid viiakse läbi hinnapõhiselt, st veoõiguse saab ettevõte, mis on teinud madalaima hinnapakkumise. Selle tulemusena on jäätmeveohinnad viimastel aastatel valdavalt langenud ja paljudes piirkondades on need tasemel, mis ei motiveeri kedagi jäätmeid sorteerima.
Teine probleem, miks jäätmete taaskasutus Eestis areneda ei taha, tuleneb pakendiseadusest ja pole samuti kuidagi seotud Iru jäätmepõletustehasega. Suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid on pakendijäätmed. Pakendijäätmete kogumist reguleerib pakendiseadus. Seaduses on sätestatud, et pakendijäätmete taaskasutuse üle peetakse arvestust ja seatakse sihtarve materjalipõhiselt. Sellepärast on pakendijäätmete kogumise eest vastutav nn tootjavastutusorganisatsioon on huvitatud nendest klientidest, kellel tekkib ühes kohas suur hulk ühesuguseid pakendijäätmeid. Sellised kliendid on üldjuhul kas tööstusest või kaubandusest. Tootjavastutusorganisatsioon maksab sellistele klientidele heldelt. Näiteks Viimsi vallas ei olnud mitte ükski Eesti tegutsev tootjavastutusorganisatsioon valmis finantseerima pakendite kogumist pakendikotiga koduväravast. Seetõttu tuli selline mugav teenus lõpetada.
Eesti Jäätmekäitlejate Liit on korduvalt teinud ettepanekuid kehtestada eraldi taaskasutusmäärad nii kodumajapidamisest kui ka tööstusest kogutud pakendijäätmetele. See tooks kaasa märkimisväärse arengu just kodumajapidamisest kogumisel ning tõenäoliselt oleks peagi üle Eesti võimalik pakendeid kotiga oma koduväravas mugavalt ära anda.
Autor: Argo Luude, Vilja Kiisler
Seotud lood
Kui täna lubada Eesti Energia kontekstis pisikesele Iru jäätmepõletusplokile kokku 50 miljoni euro suurune dotatsioon, siis homme peame toetama juba miljarditega riikliku “äriettevõtte” teisi kolossaalseid ulmeprojekte või nende päästmist, kirjutab jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
Vale on konkurentide väide, nagu toetaks Eesti riik Iru jäätmeplokki 50 miljoni euroga. Nagu teisedki elektri ja soojuse koostootjad, saab Iru elektrijaam toetust efektiivse koostootmise eest, mis on ca 2,1 miljonit eurot aastas. Samas võidavad Eesti inimesed ainuüksi odavama prügikäitluse ja alanenud soojahinna tõttu aastas ligi seitse miljonit eurot, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.