8. aprilli Äripäevas ilmunud loos “Apteegid ahelatest vabaks“ torkab silma Soome domineeriva apteegiketi Yliopiston Apteekki Eesti tütarfirma juhi halvustav kommentaar proviisoritele apteekide tagasiandmise idee osas. Jääb mulje, nagu tahaks Soome apteegikett siinsed proviisoriapteegid hoopis välja suretada, kirjutab Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liige Kai Kimmel.
Eesti Apteekrite Liidu poolt 2013. aasta detsembris ja varemgi korduvalt välja pakutud idee juurutada Eestis proviisoriapteekide süsteem tugineb just nimelt Soomes kehtiva proviisoripõhise apteegisüsteemi eeskujule. Liidu hinnangul saab vaid nii ühelt poolt kindlustada patsiendile sõltumatu ja kvaliteetse apteegiteenuse ning teiselt poolt – koos lisameetmetega – tagada ravimite kättesaadavuse üle Eesti.
Sarnastel põhjustel peavad oma praksise omanikeks Eestis olema perearstid, kes on esmatasandi tervishoiu lülid, nagu apteekridki. Lähedane süsteem on veel notaritel, advokaatidel, audiitoritel ja kohtutäituritel. Need on teenused, kus euroopaliku traditsiooni järgi loetakse sõltumatust kvaliteedi tagamisel eriti oluliseks, mistõttu on omandipiirangud laialt levinud.
Soomes kehtib seadus, et apteegi omanikuks tohib olla ainult apteeker, kellele saab kuuluda üksainus apteek koos maksimaalselt kolme haruapteegiga. Erandiks on Soomes just nimelt Yliopiston Apteekki, millele kuulub üks apteek koos 16 haruapteegiga ning kes Soomes neile tehtud erandliku riikliku soodustuse abil teenitud kasumitega soovib nähtavasti Eesti proviisoriapteegid välja suretada ja meie turu üle võtta.
Olgu vahemärkusena nimetatud, et Ülikooli Apteegi tegevjuhi Reet Tengi tööandja Yliopiston Apteekki grupi kogukäive oli 2012. aastal ettevõtte kodulehe andmetel 270,2 miljonit eurot ja netokasum 15,8 miljonit eurot. Võrdluseks - Eesti üldapteekide käive kokku samal perioodil oli 261 miljonit eurot.
Seega naudib Yliopiston Apteekki Soomes olukorda, kus tegutseda saab väga hästi korraldatud ja patsiendikeskses keskkonnas riigi poolt neile antud privileegi tingimustes. Eestis aga soovivad nad apteegikorraldust, mis oma mentaliteedilt läheks tagasi 1990. aastate kauboikapitalismi. Võiks öelda, et Eestis apteegituru paduliberaalsust jutlustav võõrriigi ettevõtte, kelle enda koduturg on rahvatervise huvides äärmiselt reguleeritud, halvustab Eesti seadusandjat selle eest, et meil soovitakse luua süsteem, mis põhineks kohalikel rahvatervise huvidel.
Apteekrite liit plaanib pöörduda lähiajal Soome kolleegide poole, et järele pärida, kuidas on võimalik, et nende suurim apteegikett räägib Soome lahe lõunakaldal hoopis teistsugustest hoiakutest lähtuvat juttu, kui lahe põhjakaldal.
Soome keskmine eluiga ja rahvatervise näitajad on Eesti näitajatest tublisti eespool. Olen kindel, et esmatasandi tervishoiuteenuste (sh apteegiteenuse) arendamine meil on selle vahe tasandamisel üheks võtmeküsimuseks.
Seotud lood
Aeg on küps, et naasta proviisoriapteekide süsteemi juurde. Kui apteegipidamine muuta taas apteekrite pärusmaaks, tugevneb apteekri isiklik vastutus patsiendi ees, tõuseb teenuse kvaliteet ning praegu nii mõneski apteegis domineerivad ärihuvid sunnitakse taanduma patsiendi huvide ees, kirjutab Paide Vee tänava apteegi juhataja ja Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liige Kai Kimmel.
Konkurentsiameti sõnul ei ole apteekide tegevust radikaalselt muutev seaduseelnõu piisavalt põhjendatud ja vajab sügavamat analüüsi.
Apteegid, kes ellu jäämise nimel hulgimüüjatega liitusid, võivad taas iseseisvuda.
Kui apteegiturg saab vabaks ka de facto, on Ülikooli Apteek valmis avama üle Eesti kümmekond uut apteeki, ütles Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele