Reedel jõudis vahefinišisse Eesti esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess. Esimese astme kohtus langetatud otsus on mitmes mõttes tähelepanuväärne, analüüsib Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Süüdimõistev otsus kuulutati Harju maakohtus investeerimiskelmuses välja Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja leedulasele Šarunas Skyriusele. Kelmusele kaasaaitamises mõisteti süüdi ka omaaegne lugupeetud investeerimisnõu pakkuja, Rain Tamme osalusega aktsiaselts GFAS, mis varem kandis nime Gild Financial Advisory Services. Praegu on ettevõte likvideerimisel.
Kuigi see otsus kaevatakse edasi teise astmesse ning tõenäoliselt jõuab vaidlus lõpuks riigikohtusse, on Harju maakohtu kohtuniku Leo Kunmani langetatud otsus mitmeti tähelepanuväärne. Kohtunik mõistis süüalustele rangemad karistused, kui seda nõudis prokurör. See pole Eesti kohtupraktikas kuigi tavapärane ning seda eriti veel keerulisi või meelega keeruliseks aetud äritehinguid puudutavates vaidlustes. Esimese astme otsusega mõisteti Eestis Bakuu-afäärina tuntud juhtumi organiseerijad 3-6 kuuks reaalselt vangi, sellele lisandus veel tingimisi vangistus.
Prokurör ei pidanud reaalset vangistust vajalikuks. Kuna aga kohus otsustas karistada kohtualuseid rangemini, näitab see erinevate osapoolte selgitused ja faktoloogia ära kuulanud kohtuniku hinnangut kogu juhtumile ning kohtualuste tegevusele.
Ka juriidilisele isikule GFAS mõistis kohtunik suurema karistuse, kui oli prokuröri ettepanek. Prokuröri karistusettepanek oli 100 000 eurot, kohtuniku otsus oli 150 000 eurot.
Lisaks karistustele rahuldas esimese astme kohus süüaluste vastu esitatud 12 miljoni euro suuruse tsiviilhagi ehk just nii suure kahju tekitasid kohtualused kohtuniku hinnangul oma tegevusega erinevatele investoritele.
Äripäeva uuriv ajakirjanik Piret Reiljan on aastaid Bakuu-afääri ja kunagise eduka investeerimispangaga GILD seotud seltskonna tegevust lahti harutada üritanud. Selle nn Bakuu-juhtumi puhul on ta toonud avalikkuse ette erinevad skeemid, kuidas investorite raha varifirmade kaudu sihtkoha asemel mööda ilma laiali kanti. Näiteks liikus suurim osa Bakuu-projekti emissiooniga kogutud rahast läbi Panama offshore-firma eri riikide pangakontodele märgetega "rehvid", "toiduained", "õhukonditsioneer" jne. Osa raha jõudis ka kohtualustega seotud firmadesse.
Usun, et paljud Äripäeva lugejad on juba ammu aru saanud, mis oli nende tehingute eesmärk. Hea, et ka kohtunik sarnast arusaama jagas.
Esimese astme kohtuotsus on just seetõttu oluline, et näitab selgelt, et Eesti ärikeskkonnas ja õigusruumis pole taoline skeemitamine sallitud. Kui keegi on usaldanud kellelegi teisele oma raha, siis ei tohi seda usaldust kuritarvitada ega saa hiljem ka pahategude vabandamiseks öelda, et äri ongi seotud riskidega ning investorid peavad seetõttu saadud kahjuga leppima.
Reedel avalikustatud kohtuotsus pole veel jõustunud. Arvestades esimese kohtuastme karmust, jõuab see vaidlus suure tõenäosusega lõpuks riigikohtusse. Vaatamata sellele tõsiasjale võiks aga ka valitsevad poliitikud teha sellest juhtumist ühe olulise järelduse. Järeldus võiks olla see, et majanduskuriteo kahtlustega otsesemalt või ka kaudsemalt seotud inimesi ei sallita riigile olulistel ametikohtadel. Ja neid ei sallita vaatamata sellele, et nemad ise või nende tuttavad on kunagi toetanud Reformierakonda või mõnda teist võimuparteid.
Rahandusminister Jürgen Ligi hoidis Bakuu-juhtumi üht olulist tegelast Tõnis Haavelit Eesti Raudtee nõukogus ka pärast seda, kui mees oli prokuratuuri uurimise all, mis reedel lõppes esimeses astmes süüdimõistva otsusega. Haaveli äripartner ja investeerimisfirma GILD investeerimisvõluriks peetud Rain Tamm on riigikogu kultuurikomisjoni poolt pandud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ja suunab nii rahvusringhäälingu tegevust. Rain Tammel on aga osalus reedel Harju maakohtus investeerimiskelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud äriühingus GFAS.
Eesti poliitikute tüüpiline vabandus on olnud see, et seni, kuni kohus pole kedagi lõplikult süüdi mõistnud, ei ole inimene ka süüdi. Bakuu-afäär näitas, et tegelikult võiks kehtida teistsugune põhimõte. Seni, kuni kellegi kohale kerkinud süüdistusi pole veenvalt ümber lükatud, ta riigile olulistes ametites tegutseda ei saa.
Loodan, et reedene kohtuotsus valmistas piinlikkust rahandusminister Jürgen Ligile ning riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele Lauri Luigele, Yana Toomile, Jaak Allikule, Tiina Lokk-Trambergile, Mart Merile, Liisa-Ly Pakostale, Mailis Repsile, Paul-Eerik Rummole ja Andrus Saarele.
Kommentaar oli teisipäeval, 3. juunil Vikerraadios eetris päevakommentaarina.
Seotud lood
Pikalt Gildi pankrotivarade hulgas olnud Leedu külmutusseadmete projekteerija ja ehitaja Rolvika UAB ülevõtmine jõudis eile lõpule, uueks omanikuks sai Soome perefirma Monilaite-Thomeko Group.
Tartu advokaat Siim Kuusik lõi usaldusühingu, millega loodab omandada Bakuu-projekti tõttu pankrotistunud Seaside Residence Baku OÜga seotud nõudeõigused.
Gild Arbitrage'i likvideerija, pankrotihaldur Oliver Ennok teatas täna, et Gildi varade müük on lõpule jõudnud. Likvideerimise käigus ebaõnnestus täielikult müüa Armeenia maavarade uurimiselitsentsid.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.