Nabala seiskaks Rail Balticu

Nabala piirkond on ilmselt üks põhjalikumalt uuritud piirkondi Eestis. Pärast kaitseala moodustamise ettepanekut on seal tehtud viis ekspertiisi, lisaks üks põhjalik koondanalüüs. Viimastel aegadel Nabalas kaevandamist nõudma asunud ning piirkonnast Rail Balticu trassi läbiviimist toetavale akadeemikule Anto Raukasele kuulub varasemast ajast näiteks seisukoht, et tegu on keeruka vetevõrgu karstialaga. Keskkonnaministeeriumi kohustus on seda ohustavad olukorrad üheselt välistada.

Ekspertiiside kinnitusel on piirkonna väärtusteks eelkõige sealne tundlik veerežiim, kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Valitsuskabinetis käis põhjalik arutelu Rail Balticu trassivariantide üle ning otsustati, et raudtee ei läbi kavandatavat Nabala kaitseala. Põhjusi on mitu.

Esiteks tõi kaevandajatega peetud ja keskkonnaministeeriumi võiduga lõppenud kohtuvaidlus jõustunud otsuse, mille järgi enne looduskaitseala moodustamise otsust ei ole võimalik hinnata kaitseala kahjustada võivaid tegevusi. Selle kohtuotsusega tuleb arvestada ja esmalt viia lõpuni kaitseala moodustamise protsess.

Teiseks on moodustataval looduskaitsealal Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi kaitset vajavad liigid ja elupaigatüübid. Nendega arvestamist jälgib Euroopa Komisjon väga pingsalt. Selle ignoreerimine oleks suure tõenäosusega kaasa toonud sekkumise Euroopa Liidu tasandil, mis tähendaks kogu Eesti jaoks vajaliku investeeringu seiskumist.

Kõige kummalisem põhjendus Nabalast üle sõitmise nõudjate poolt on olnud see, et kuna raudtee võtab enda alla ainult kuni 0,5% kaitseala pindalast, võiks see ju sobida küll. Kui risti üle Tallinna vanalinna või lauluväljaku läheks kiirtee, siis hoolimata sellest, et too tee võtaks matemaatiliselt enda alla ainult väga väikese osa vanalinna või lauluväljaku pindalast ei oleks see võimalik ega mõeldav. Selle väärtus oleks rikutud.