Ehkki on kuulda olnud ka võimalusest elektriautode ostutoetuse maksmisega jätkata, peaks edaspidi sellel turul toimima juba toetusevaba konkurents.
Eesti läheb ajalukku riigina, kus avati kasutamiseks maailma esimene üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik. Edaspidi võiks aga seal särtsu saamas käivate autode arv kasvada ilma riigi toetuseta.
Toimetuse hinnangul ei ole põhjust jätkata elektriautode ostmisel ostutoetuse maksmist pärast seda, kui praegu selleks ette nähtud toetusraha otsa saab. Elektriautonduse ots Eestis on piisavalt lahti tehtud, et lõpetada autoturgu moonutava toetuse maksmine.
Elektriautode ostutoetus on teatavasti üks osa lepingust, mis sõlmiti Eesti riigi ja Mitsubishi Corporationi vahel, et kasutada CO2 kvoodi müügist saadud raha. Sama kvoodiraha eest ehitati Eesti elektromobiilsuse programmi ELMO raames välja ka kiirlaadimisvõrgustik ning soetati avaliku sektori, eeskätt sotsiaaltöötajate käsutusse pool tuhat sama Jaapani firma elektriautot.
ELMO tõi autod teedele. Ostutoetuse maksmine on kaasa aidanud elektriautode kasutuselevõtule Eestis. Selle abil on lisandunud suurusjärgus pool tuhat autot. Ilma toetuseta vaevalt oleks neid meie teedel nii palju ringi sõitmas. Seega toetusega jätkamise poolt võiks rääkida asjaolu, et see suurendaks keskkonnasäästlike sõidukite lisandumist.
Samas ei saa ostutoetuse eesmärk olla kõik bensiini- ja diisliautod elektriautode vastu välja vahetada, sest see summa käiks selgelt üle jõu. Piisavalt kriitiline mass elektriautosid võimalike tulevikutrendide teadvustamiseks on programmi käigus aga juba soetatud.
Ostutoetuse lõppedes senised müüginumbrid ilmselt kahanevad. Teisalt lõpeb toetusega paratamatult kaasnev turumoonutus. Samas areneb elektriautode turg iga päevaga ning enamik autotootjaid üritab sellelgi turul kanda kinnitada. See omakorda tähendab, et konkurents tiheneb, soodustades seeläbi elektriautode odavnemist ka Eestis.
Moonutab turgu. Tänases põhiloos on juttu sellest, et
Eesti populaarseima elektriauto Nissan Leafi hinnad erinevad Eestis ja Saksamaal 5000 euro võrra. Ometi on Saksamaa elatustase meie omast märksa kõrgem ning asi peaks olema vastupidi. Põhjus on lihtne – Eestis makstakse elektriauto ostjale toetust ning automüüjal pole põhjust hinda allapoole tuua, kui niikuinii ostetakse. Saksamaal toetust ei maksta ja seal tuleb ostjale rohkem meele järele olla. Mida kauem jätkuks meil toetuse maksmine, seda kauem oleks ka turg nihkes.
Teiselt poolt näitab ostutoetuse ebaotstarbekust selle maksmine luksusauto Tesla S-mudeli ostjatele. Ühelt poolt on võrdsus ja võrdõiguslikkus hea. Kuna aga selle auto hind algab 60 000 eurost, võib olla kindel, et lõviosa neist oleks omaniku leidnud ka 18 000 euro suuruse toetuseta. Ning selle raha eest oleks saanud siis veel enam n-ö odavate elektriautode soetamist soodustada.
Loomulikult on keerukas hakata piiri tõmbama, mis marki autole kui palju toetust võiks määrata. Õnneks pole seda vajagi, sest toetusraha saab peagi otsa. Ehkki on kuulda olnud ka võimalusest elektriautode ostutoetuse maksmisega jätkata, on toimetus kindlalt seda meelt, et edaspidi peaks sellel turul toimima juba toetusevaba konkurents. See toob ühtlasi potentsiaalsete ostjate jaoks allapoole mitte ainult Nissan Leafi, vaid ka teiste elektriautode hinnad.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Eesti populaarseima elektriauto Nissan Leafi hinnad erinevad Eestis ja Saksamaal 5000 euro võrra.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.