Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi piirab sanktsioonide eeldatava mõju tõttu investeeringuid ja valmistub koondamisteks.
Juba eelmise aasta detsembris ennustasin külma sõja algust ja Eesti olematut majanduskasvu 2014. aastal. Asi on kujunenud isegi kriitilisemaks, kui tollal ette nägin.
Millest sai uus külm sõda alguse? Venemaa soovis saada Ukrainat Euraasia Liitu, Euroopa Liidu juhid ja USA soovisid aga Ukrainat enda mõjusfääri. Selle asemel, et kokku leppida, kuidas 48 miljoni elanikuga, seni kahjuks ebaõnnestunud riik raskest majanduslikust august välja tirida, hakkas kumbki pool teda jõuga enda poole kiskuma. Algas Maidan ja muud sündmused, nagu Krimmi referendum, vennatapusõda Ida-Ukrainas ning sõjaline ja majanduslik surve Venemaale.
Praegu on rakendamisel Venemaa majandussanktsioonide kolmas laine ning NATO baaside ja vägede toomine vahetult Venemaa piiride lähedusse. Toimub vaenulike pooluste vahelise vahevööndi tekitamine ja vägede koondamine sinna. Sellele järgnevad Vene vastusammud, nii majanduslikud kui ka sõjalised, eelkõige baasid Valgevenesse, Iskanderid Kaliningradi, Sevastoopoli baasi relvastamine ning Vene piiriäärsetes alades baaside tugevdamine.
Kui ma olin sügava külma sõja ajal veel Valga autobaasi direktor, võtsin tööle ühe erupolkovniku, kes oli olnud Valgast 30km kaugusel oleva raketibaasi tuumapeade hoidmise eest vastutaja. Küsisin, kas pole ohtu, et pärast temasuguse tubli mehe erruminekut mõni tuumapea riiulilt maha kukub ja kogu krempel plahvatab. Ta vastas, et seda ohtu ei ole, kuid peab teadma, et Valga raketibaasile on kindlasti sihitud NATO raketid, ja kui midagi juhtub, siis vajutatakse nupule. Külm judin käis üle selja, sest mul olid pere ja lapsed. Nagu me teame, selliseid nupule vajutamise ohtusid oli. Saime neist hiljem teada. Loodame, et nüüd nii ei lähe, kuid vaenutsevate poolte vahel on kõige ohtlikum koht.
Loomulikult on muutunud majanduskliima ja muutuvas olukorras tuleb võtta vastu otsuseid.
Praeguseni kriis meie ettevõtteid veel mõjutanud pole, kuid oleme plaaninud tegevused kriisi eskaleerumise puhuks. Need on:
1) investeeringute jätkamine ainult 90% valmidusega veel lõpetamisel olevatesse projektidesse;
2) tootmisväliste kulutuste, nagu sponsorlus ja heategevus järsk piiramine;
3) tööjõu inventuur ja ettevalmistus ulatuslikeks koondamisteks, kui olukord seda tingib.
Pensionile minna ma veel ei plaani. Intensiivistamine tööd nii partneritega sadamas kui ka klintidega üle piiri. Nõustun Soome parlamendi väliskomisjoni esimehe Timo Soini (põlissoomlaste esimees) seisukohaga, et iga riik peab sanktsioonide rakendamisel arvestama oma riiklike ja majanduslike huvidega ja et Venemaa jääb igaveseks Soome naabriks ning tähtsamaks majanduspartneriks. Loodan, et kunagi mõistetakse seda ka Eestis.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.