Vastutustundlik investor - kas haruldane liik?

"Tegelikult siin mingisugust trikki ei ole. See on tavapärane mõistliku inimese käitumine, kes teeb otsuseid läbimõeldult ja jätkusuutlikult," rääkis BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar vastutustundlikust investeerimisest.

Mingisugust salakunsti siin tõepoolest pole. Vastutustundliku investori saab teistest eristada lihtsalt - enne investeerimisotsuse tegemist pöörab ta lisaks majanduslikule kasule tähelepanu ka sellega kaasnevatele keskkonna- ja sotsiaalsetele mõjudele. Kõige olulisem põhimõte on vältida ettevõtteid, mille tootmine või tööjõupoliitika võib olla ühiskonnale kahjulik. Nõnda liiguvad investeeringud firmadesse, mis suhtuvad looduskeskkonda hoolivalt, mille suhted töötajaskonnaga on head ja mis panustavad aktiivselt ka ühiskondlikesse projektidesse.

Kuigi Eesti investeerimisringkondades vastutustundlikkusest veel eriti tihti ei räägita, siis on see maailmas kiiresti kasvav trend. Näiteks USAs professionaalse juhtimise all olevatest varadest oli mulluse seisuga iga kuue dollari kohta üle ühe dollari jagu vastutustundlikult investeeritud varasid.

Otsused tuleb ise langetada

Siiski pole see ainult institutsionaalsete investorite mängumaa ja vastutustundlikkuse põhimõtetest saavad juhinduda ka väikeinvestorid. Tallinna börsile raha paigutav investor Elmo Somelar on enda jaoks paika pannud kindlad põhimõtted. "Oma investeeringutes püüan jälgida, millised inimesed on ettevõtte ja selle juhtorganitega seotud, mis on see toode või väärtus, mida turule pakutakse ning  kuidas see meie igapäevaelu mõjutab," loetles ta. Lisaks pöörab Somelar tähelepanu sellele, kas ettevõttel on olemas sotsiaalse vastutuse programm ja eetikakoodeks ning millised on olnud ettevõtte senine tegevus ja ambitsioonid.

Niinimetatud patuaktsiatesse investeerimata jätmise põhjus on Somelari sõnul lihtne - ta ei soovi teenida teiste inimest õnnetuse pealt. Neil firmadel peab investori arvates olema suurem sotsiaalne vastutus ühiskonna ees ehk neil on kohus toetada ühiskonna ja  kogukonna arengut, haridust, kultuuri ja keskkonnasäästlikku tootmist.

"Investorid, kes on sellistest ettevõtetest tulu teeninud, võiksid osa sellest annetada heategevuseks või sihtotstarbeliselt noorte hariduse edendamiseks," arvas ta. Et mitte minna vastuollu oma südametunnistusega, soovitab Somelar alati oma investeerimisotsused langetada ise ja mitte usaldada selleks fonde või vahendajad.

Riskitakse kehva tootlusega

Avaron Capitali partneri ja fondijuhi Valdur Jahi kinnitusel on vastutustundlik investeerimine Eestis ja mujal Ida-Euroopa riikides viimase viie aasta jooksul väga jõudsalt tunnustust leidnud nii investorite kui ka börsifirmade hulgas.

Tema sõnul viidatakse rahvusvaheliselt kolmele olulisemale vastutustundliku investeerimisega seotud teemale lühendiga ESG (environment, society, governance ehk keskkond, ühiskond, valitsemine). "Investorid teadvustavad järjest rohkem positiivset seost ESG analüüsi ja tootluse vahel, mis on omakorda pannud börsiettevõtted ESG informatsiooni avalikustama ning sellega seotud riskijuhtimist täiustama," märkis Jaht, kes hindab olukorda Eesti institutsionaalsete investorite seas suhteliselt heaks.

Tavainvestori seiskohast on Jahi sõnul kõige olulisemad riskid seotud Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) põhimõtete eiramisega. Nimelt on HÜTi üks eesmärkidest tagada kõigi investorite võrdne kohtlemine. "Avaroni kogemus näitab, et on väga tugev seos HÜTi põhimõtete eiramise ja väikeaktsionäride kehva tootluse vahel," rääkis ta. Sellepärast tasukski investoril neid jälgida.

Investor vaadaku ettevõtet omaniku pilguga

Ka Kõdari sõnul paraneb Eestis investorite teadlikkus ja enamik ettevõtteid juba käituvad siinses ärikeskkonnas vastutustundlikult. Küsimus on vaid selles, kui läbimõeldult samme astutakse. "Kui ettevõtte vastutustundlikkus on pigem juhtide teha, siis investor peab vaatama seda omaniku poole pealt," rääkis Kõdar.

See aitab Kõdari kinnitusel maandada hulga riske. "Neid kriteeriume tuleks eelkõige jälgida selleks, et kahju minimeerida ning vaadata, kuidas saaks oma investeeringuga võimalikult suurt kasu tekitada. Mitte ainult rahalist kasu endale kui investorile, vaid ka laiemat ühiskondlikku kasu," märkis Kõdar.

Küsimusele, mida peaks üks väikeinvestor vastutustundlikkuse koha pealt silmas pidama, vastas Kõdar, et kõigepealt võiks ennast teemaga kurssi viia. Seejärel tuleb oma investeering samm-sammult läbi mõelda ning vaadata seda laiemalt kui ainult enda mätta otsast. "Ehk mida toob see kaasa kogu ühiskonnale või kogukonnale ja mida selle ettevõttega seotud sidusrühmadele," rõhutas Kõdar.

Kuidas käitub vastutustundlik investor?

Oma rahapaigutamise otsuste tegemisel võtab lisaks tavapärastele finantskaalutlustele arvesse ka sellega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.Arvestab kas rahvusvahelisi või kohalikke Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtteid.Vaatab vastutustundlikkuse põhimõtteid ettevõttes omaniku silme läbi.Jälgib, kuidas saab oma investeeringuga ühiskonnas võimalikult suurt kasu tekitada.Kui investeering võib ühiskonnale või keskkonnale negatiivset mõju avaldada, jätab selle tegemata.Väldib teatud sektorites tegutsevaid ettevõtteid, nagu tubaka- või relvatööstus, kange alkoholitööstus, hasartmängud jne.