Musternäidis: strateegia, mis teeb tippinvestoriks

„Hea aasta oli – kõik investeeringud olid plussis,“ rõõmustas Indrek Naur. Tema portfellis olevate ettevõtete majandustulemused olid aasta varasemast paremad ja dividendi maksti rohkem või sama palju.

Nauri edu tähendab, et võrreldes aasta varasemaga kasvatas ta nii enda kui ka oma ettevõtte Hausman & Torani vara 1 845 842 eurolt 2 087 121 eurole. Lisaks sai Naur 160 000 eurot dividende. Kõik see kokku tähendab uhket 21,7protsendilist aastatootlust.

Kindel strateegia

Naur on investeeringud Eesti ettevõtetesse hästi hajutanud. Kõige rohkem on tal Olympic Entertainment Groupi ja Silvano Fashion Groupi aktsiaid: vastavalt 739 459 ja 674 533 euro eest. Pea poole miljoni euro suurune investeering on Nauril Tallinna Kaubamajas. Pea 100 000 eurot on ta paigutanud ehitussektorisse, täpsemalt Merko Ehitusse, ja 63 504 eurot laevaettevõttesse Tallink. Väiksemad, mõne tuhande euro suurused positsioonid on Nauril Nordeconis, LHVs ja Harju Elektris.

„Ma olen rahavoo usku, minu aktsiainvesteering peab tooma sisse rahavoogu – dividendi,“ ütles Naur. „Väga harva investeerin ettevõttesse, kus on spekulatiivne eesmärk ehk lootus aktsia hinna tõusule,“ rõhutas investor. Ta ütles, et kõik tema portfellis olevad ettevõtted maksavad dividendi, on heade fundamentaalnäitajatega, hästi juhitud ja nende tegevust soosib ka makro- ning poliitiline olukord.

Naur lisas, et investeerimisotsuse tegemisel vaatab ta esmalt dividendi, seejärel fundamentaalnäitajaid ning alles kolmandana ettevõtet ja riiki iseloomustavaid andmeid. „Viimaste alla kuuluvad firma juhtimine, riigi makromajanduslik ja poliitiline olukord ning konkurents,“ selgitas ta. „Kui kõik kolm näitajat just sellises tähtsuse järjekorras on positiivsed, teen investeeringu. Otsuse tegemiseks loen ettevõtte finantsandmeid, analüüse ja prognoose,“ kirjeldas Naur.

Valuutariski vähendamiseks investeerib Naur euro baasil välismaistesse indeksifondidesse. Ta eelistab neid üksikaktsiatele, sest viimaste analüüsimiseks ei ole tal enda sõnul aega. "Olen mõnesse spekulatiivsesse üksikaktsiasse investeerinud siis, kui on näha lühiajalist kiiret kasumit,“ ütles ta ja tõi näiteks Volkswageni aktsia emissiooniskandaali ajal.

Huvitavatest fondidest nimetas Naur järgmised: DBX STX Europe 600 Utilities, DBX S&P 500, DBX Select DIV, Lyxor DJ Utilities ning Lyxor Euro Stoxx 50. 

Ümbermängitud positsioonid

Möödunud aastal tegi Naur portfellis muudatusi, võttis kasumit ja vähendas poole võrra positsiooni Silvano Fashion Groupis. „Põhjuseks on ebakindlus Silvano turgudel Venemaal ja Valgevenes, olgugi et ettevõtte fundamentaalnäitajad on head,“ ütles Naur. „Seega kui halveneb üks näitaja ahelast "dividend-fundamentaalnäitajad-juhtimine-makro-poliitika", võib see olla piisav põhjus investeeringust loobuda,“ lisas ta.

Samuti loobus Naur Tallinna Vee aktsiatest. „Müüsin aktsiad maha kohe, kui lugesin Äripäevast riigi õiguslikku positsiooni vaidluses halduskohtus ja rahvusvahelises arbitraažis – nägin ette, et Tallinna Vesi ei võida vaidlust riigiga ja pidasin õigemaks väljuda ning võtta positsioon uuesti sisse siis, kui vaidlused on lõppenud,“ rääkis investor. „Kahju oli aktsiaid müüa, sest tegemist oli ühe parima dividendimaksjaga peale Silvano,“ märkis ta.

Naur on investeerinud ka aktiivselt juhitud fondidesse, kuid tunnistab, et enam enda raha kellegi teise juhtida ei annaks. „Tulemus on peaaegu alati negatiivne,“ tõdes Naur.

Ootab tõusu

Uuelt aastalt ootab Naur mullusega vähemalt samasugust edu. "Võib arvata, et 2018. aasta on sama hea või isegi parem,“ arvas ta. Ka Tallinna börsilt loodab ta tõusu. „Kui „must luik“ randa ei uju, näen Tallinna börsi kusagil 1500 punkti juures,“ ütles ta.

Lootust helgeks aastaks annavad tema sõnul Skandinaavia, Euroopa Liidu ja USA turg, mis meid kõige rohkem mõjutavad ning on heas seisus. „Praeguse hea majandusseisu on põhjustanud USA ja Euroopa keskpangad madala intressimääraga,“ ütles ta. „Jälgin Föderaalreservi intressipoliitikat, sest mitu korda on juhtunud, et pärast USAs intressi tõstmist kolib raha Ameerika Ühendriikidesse,“ ütles Naur.

Aasta suurim oht on Nauri meelest poliitika. „Täpsemalt see, mida võib tuua mõne ettearvamatu poliitiku tegutsemine või tegevusetus Põhja-Koreas, USAs või Venemaal,“ arvas ta.

Kui poliitiline risk realiseerub, jooksevad Nauri hinnangul esimesena rahast tühjaks arengumaade börsid, kust võtavad raha välja investeerimisfondid. "Arvestades näiteks meie börsi likviidsuse puudumist, siis pole negatiivse olukorra tekitamiseks palju vaja,“ lõpetas Naur.