Taani keerab Danske tõttu rahapesuseadusele vunki juurde

Seaduseelnõu, mille eesmärk peaks olema kehtestada rahapesule veelgi karmimad karistused, pidanuks saama valmis juba parlamendi kevadhooajal, ent praeguse seisuga ei näe see päevavalgust enne kui oktoobris, kirjutas Bloomberg. Asjaga kursis olijate sõnul on peamiseks põhjuseks enam kui 7 miljardi euro läbivoolamine Danske Eesti filiaalist. Allikate sõnul on asi paisunud sedavõrd suureks, et Taani poliitikud tahavad rahapesu tõkestamise seadust varasemast oluliselt karmimaks muuta. Kabinettides käib elav arutelu, mil viisil arvutada patustajatele määratavaid trahve ning kui suured karistused üldse määrata.

Danskes toimuva suhtes on algatatud uurimine nii Eestis kui ka Taanis, kus opositsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide eestkõneleja Morten Bodskov ütles, et koostamisel on ka uus strateegiadokument, mille eesmärk peaks olema paika panna plaan, mil viisil võidelda finantskuritegudega. Ta viitas, et ka praegune majandusminister Rasmus Jarlov on öelnud, et tahab finantskuritegudega tegelemiseks hoopis karmimat viisi.

„Hoolimata ulatuslikest lepetest, seadustest ja ponnistustest pangandussektori puhastamiseks on viimastel aastatel siiski olnud mitmeid juhtumeid, mis on nõrgestanud usaldust pangandussektori suhtes,“ seisab sotsiaaldemokraatide ettepanekus. „Panama paberid, Luksemburgi lekked ning praegune laiaulatuslik Danske Banki rahapesuskandaal on vaid viimased näited pankade ebaõnnestumisest ja ebaaususest.“

Kuigi Taani tahab rahapesuseadust karmistada, ei tule uued seadused tagasiulatuvad ehk Danske Bankile rakenduksid potentsiaalsed karistused siiski vanade seaduste järgi.

Danske Bank on algatanud rahapesu uurimiseks ka sisejuurdluse. Esimesed tulemused peaksid tulema juba septembris.

Reuters vahendab, et rahapesukahtlusega jäi Taani finantsinspekstioonile juunis silma väikepank Copenhagen Cooperative Bank, kes kahtlustuse kohaselt pole mõningate klientide puhul võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et tõkestada rahapesu või vältida terrorismi rahastamist. Taani finantsinspektsioon saatis täna asja uurimiseks Taani riigiprokuratuuri.

Copenhagen Cooperative Banki juht Morten Schwartz Nielsen ning juhatuse liige Lars Bytoft süüdistasid panga seadusevastases tegevuses endist juhtkonda, kes polnud nende hinnangul rahapesuvastases tegevuses piisavalt regulaarne. Ühtlasi on pank juba ametist vabastatud kaks tippjuhti, ent nende nimesid ei nimetatud.