2008. aasta 15. septembri hommikul kuulis Lehman Brothersi analüütik Nadia-Elisabeth Seemuth, et tema tööandja on välja kuulutanud pankroti. „Ma vaatasin kontori seina peale ja mõtlesin: seda ei eksisteeri enam. Kõik on kadunud. See on võlts,“ ütles ta.
Ligi 10 aastat pärast Lehmani pankrotti rääkis Financial Times panga analüütikutega, kes olid toona alles oma karjääri alguses. Eesmärk oli aru saada, kuidas panga kokkukukkumine nende elu mõjutas ja millised on nende ühised õppetunnid.
Seemuthi karjäärile andis panga kokkukukkumine uue pöörde. Ta koolitas end ja töötab nüüd Clifford Chance’is juristina. Tema sõnul ei ole ükski ettevõte äkilise hävingu eest kaitstud, kuid paljud tema sõbrad, kes pole sarnast kogemust läbi elanud, ei usu, et midagi sellist võib ka nendega juhtuda.
Juristina makstakse talle just selle eest, et ta mõtleks ka kõige hullemate stsenaariumite peale. Lehmanis tema meelest sellele ei mõeldud. „Inimesed ütlevad, et pane halvemateks päevadeks raha kõrvale. Nüüd ma tean, et vihma võib igal ajal sadama hakata. Sul peab olema vihmavari käepärast.“
Elizabeth Nyeko meenutas, et oli Lehmanis tööle asudes optimistlik. Sellele aitas kaasa üks enesekindel pankur, kes ütles talle, et buumide ja krahhide tsükkel on otsa saanud. „Mulle tundus, et need inimesed teadsid asjadest,“ ütles Nyeko.
Küsitletud töötajate jutt annab aimu, kuidas kujunes Lehmani töötajate karjäär enne ja pärast krahhi.
Kolleegide suhted on tähtsad
Mitmed endised Lehmani pankurid meenutavad, et ettevõttes oli palju säravaid talente ning töötajaid koolitati hästi. Samas oli kultuur väga töine, näiteks meenutas üks töötaja, et kui talle pere kontorisse külla tuli, oli tal aega juua nendega vaid üks tass kohvi.
Töötajate suhted olid väga tähtsad. „Lehmanis oli oma võrgustik ja kogukond,“ ütles üks töötaja. „Me kohtume siiani iga paari aasta tagant. Inimesed tulevad kokku ja räägivad oma mälestusi. Me tundsime ennast erilisena, kui asjad veel hästi läksid. Pärast pankrotti tundsime ennast väga halvasti.“
Kõik töötajad kaotasid töö korraga. See tähendas, et tööturule läks suur hulk Lehmani töötajaid, kes pidid omavahel positsioonide pärast konkureerima hakkama.
Lehmani telekomide, meedia ja tehnoloogia divisjoni analüütik Morits Poehl ütles, et neil läks väga hästi ning kõigile tehti silmad ette. Alles pärast kollapsit sai ta aru, et on suures masinas üks väike mutrike. „Sul ei olnud kontrolli selle üle, kas keegi vajutab õiget või vale nuppu valel korrusel. Sa olid täiesti jõuetu.“
Enda sõnul kehva taustaga mees ütles, et pärast Lehmani pankrotti jätkas ta tööd Nomura heaks, mis ostis Lehmani investeerimispanganduse ja aktsiate äri.
CV: kas jätta halb kogemus sisse või kustutada see rida?
Mõned pankurid kaalusid Lehmani nime eemaldamist oma CVst. Need, kes töökoha elulookirjeldusse alles jätsid, võisid aga üllatuda. „Ma arvasin, et see on halb asi, aga tegelikult olid inimesed väga huvitatud. Nad tundsid ajaloo vastu huvi. Intervjuude ajal alati küsiti," meenutas Seemuth.
Analüütikud, kes olid Lehmani ajal 20ndates, olid enamasti kogemusega rahul. Neil ei olnud ka nii palju kaeotada kui neil, kes olid juba aastaid pangas töötanud ja luksusliku elustiiliga harjunud. „Karjääri alguses midagi sellist kogeda ei ole halb asi,“ ütles endine analüütik, kes liitus pangaga 2007. aastal. „Inimene on paindlik ja suudab kiiresti õppida ning sündmusi enda kasuks pöörata.“ Kui sa oled karjääri alguses midagi sellist läbi elanud, siis on sellega lihtsam toime tulla, ütles ka teine pankur.
Õpi kahtlema ja ära unusta, et mis läheb üles, tuleb ka alla
Lehmanis kuus kuud töötanud Hephzi Pemberton tundis juba varakult, et midagi on valesti. „Ma ei näinud, et see asi saaks jätkuda,“ nentis ta. Pemberton osteti pangast viis nädalat enne kollapsit üle. Oma kogemuse sai ta ikka – teadmatuse ja ebakindlusega tuleb ära harjuda ja teha selle jaoks plaanid. „Me elame praegu huvitaval ajal. Ebakindlust on palju," nentis ta.
Üks endine pankur, kes töötab praegu riskikapitalifirmas, leiab, et panga kollaps purustas palju illusioone. „See on muutnud mind ärimudelite ja investeeringute osas palju kahtlevamaks. See paneb sind mõtlema, et me võime praegu olla järgmises stsenaariumis, kus inimesed ei saa selle keerukusest aru.“
„Mis läheb üles, see peab ka alla tulema,“ rääkis teine pankur oma õppetunnist. „See aitab mul analüüsida majandustsüklit. Ma olen väga kindel, et mingil hetkel tuleb langus. Mitte samasugune, aga tuleb.“
Seotud lood
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.