Investorid suhtuvad Harju Elektri kahjumisse tüünelt: nüüd hakkab kosumine

“Tallinna börs on niivõrd passiivne, et on ükskõik, milliseid tulemusi ettevõtted raporteerivad. Suurem teema on turu soodne valuatsioon,” arvas investor ja börsikaupleja Ivar Mägi, kellele kuulub 257 Harju Elektri aktsiat.

Hommikul avaldas Harju Elekter, et kolmandas kvartalis teeniti aastataguse sama ajaga võrreldes poole vähem puhaskasumit, müügitulu kukkus 26%, ärikasum 29% ning tootmistulu 28%.

Mägi neis numbrites miskit lõplikku ei leia. “Tulemused olid ootuspärased. Nad mainisid varasemates aruannetes, et kasvuhoonegaaside keelustamisega tuleb ette mitmete sõlmitud lepingute muutmist, mis ka müügitulu vähenemist põhjustas. Tegin juba varem järelduse, et Skandinaavia turul võib lähitulevikus nõudlus nõrgem olla.”

Ta põhjendas, et laiemad trendid roheenergia kasutuselevõtuks, elektrifitseerimiseks ja elektriautode valdkonnas tagavad ettevõttele ka tulevikus tootmismahu. “Arvan, et pärast paari nõrka kvartalit hakatakse taas kosuma.”

Mägi näeb ettevõttele lähiajal ajutist leigust, millele järgneb kiirenemine. “Kuid aktsia hinda see pigem ei mõjuta.”

Ka Äripäeva hommikuprogrammis külas käinud ettevõtte juht Tiit Atso prognoosib tellimusmahtude stabiliseerumist. “Väljavaade on mõõdukalt optimistlik, kuna pikemas vaates elektrifitseerimise trend siiski endiselt jätkub,” põhjendab ta.

Ettevõtte puhaskasum aktsia kohta, mis võiks eelkõige huvitada dividendiinvestoreid, langes kolmandas kvartalis 50% ehk 9 sendi peale. Üheksa kuuga kasvas see aga 11%, 27 sendi pealt 30 eurosendi peale.

Mägi jaoks püsib aktsia neutraalsena. Aktsia hinna kõikumine tema otsuseid mõjutanud ei ole. “Praegune dividenditootlus on umbes 3%, mis on üsna keskmine Euroopa ja muude riikide indeksitega võrreldes. Ameerika indeksitel on dividenditootlus madalam – umbes 1,3%.”

Investori hinnangul on alates 2022. aastast praeguseks kasum ka taastunud, kuid tulevikuvaates võib olukord olla ka ajutiselt lahjem. “Tõenäoliselt siiski mitte nii hull kui kaks aastat tagasi, seega pole pikaajalisel aktsionäril otseselt mingit otsustuskohta praegu.

Ta lisab, et ettevõtte aruanne tundus pigem positiivne ning kui dividenditootlust suudetakse säilitada või isegi tõsta, siis seda atraktiivsemaks investeering võiks muutuda. “Aktsia hinna kukkumist ei tasu pidada mingiks hirmsaks asjaoluks.”

Samuti on ettevõte jõudnud huvipakkuvasse hinnatasemesse, seda vähemalt täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis Harju Elektri aktsiat silmanud tehnilise analüüsi eksperdi ja börsikaupleja Vaido Veeki hinnangul. “Nad on ennast kindlasti tõestanud, tänane hind on korralikus ostutsoonis.”

Mägi sõnul on kiiduväärt ettevõtte kiire reageerimisvõime selle nimel, et oma kasumlikkust hoida. Ka ulatuslik koondamine on aktsionäridele tema sõnul pigem hea uudis. “Oluline on hoida kasumlikkust ja seda nad ka teevad. Töötajad ei saa eeldada, et neil elu lõpuni on töökoht.”

Sel aastal koondas Harju Elekter enim pärast finantskriisi. Töötajate arvu on vähendatud 12%, kvartaliaruande kohaselt on varasema 956 töötaja asemel nüüd Harju Elektri palgal 841 töötajat.

Atso selgitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kõik koondamised ei olnud ainult Eestis, vaid laiemalt igas riigis, kus tegutsetakse. “Oleme töötajate arvu vähendanud pidevalt ja igakuiselt, et viia see vastavusse töömahtudega.” Ta ütles, et tänu sellele suudeti ka 9 kuu tulemustega edestada eelmise aasta 12 kuu tulemusi.

Harju Elektri aktsia langes kolmapäeval 2,64 protsenti, 4,605 euro tasemele. Väärtpaberiga tehti kokku 392 tehingut, käive ulatus veidi üle 78 000 euro.