Isetegemine on moes, olgu see käsitöö, koduõlu, leivategu või mis iganes loov tegevus, millega inimene iseenese ja sõprade ees särada saab.
Samuti on toidutegemine ülimalt popp ja me elame õnnelikul ajal, sest on millest süüa teha. Eesti esimeste telekokkade Modela Tõnissoni ja Lilian Kosenkraniuse tähelennu ajal poleks grillispordist rääkida saanud, sest liha poelettidel nappis või tuli sellest maitsva roa valmistamiseks rakendada nõukaagsete perenaiste imestamisväärseid oskuseid ja fantaasiat. Nüüd on teised ajad ja nagu ütlevad kuulsa grillilaulu sõnad: “Anna ainult tuld!”
Tuld annab Eesti Grilliliit aastaringi ja grillisportimine Eestis on laineharjal ja ikka veel arenemas. Sel aastal toimuvad küpsetamise võistlused nii talvel kui suvel, kokku süüdatakse võistlustuli pea 20 korral. Esimene võistlus toimus juba veebruarikuus Otepääl ja aasta viimane saab teoks Jõelähtmel, Liipa Talus, Jõuluvana juhatamisel. Aasta jooksul toimuvad regionaalsed ja teemavõistlused, grillitakse Jõhvist Valgamaani ja vegest veiselihani. Võistlevad ettevõtted ja sõpruskonnad, lapsed ja poliitikud. Grillivad kõik, sest grillimine on eestlasele loomulik tegevus. Võistlustel osalemine on tasuta ja parimatest parimad kohtuvad igal aastal juunikuu teisel nädalavahetusel Pärnu Vallikääru aasal suurel rahvusvahelisel Grillfestil. Ikka selleks, et näidata kogu maailmale, mida rahvaarvult väike, aga maailma üks suurimaid grillirahvaid suurepäraselt teha oskab – süüa teha ja ilusat grillipidu pidada!
Grillfest sündis 1999
1999. aastal korraldas sõpruskond algselt tagasihoidliku grillipeona planeeritud kulinaarse koosviibimise Haapsalus Paralepa rannas, kuhu kõikide üllatuseks saabus 25 000 inimest. Piletihind oli 25 krooni ja kallid külalised said Sämmi näopildiga helikasseti veel pealekauba. Grillipeo reklaamlauseks oli siis “Seamoodi süüa ja härjalt pidu!”, mis täna paneb küll muigama, aga siis kõik nii toimuski. Grillivõistluseid peeti sel ajal erinevates Eesti linnades, need kandsid koondnimetust Üle Linna Lihameister ehk ÜLL ja suurtoetajaks oli tol ajal popp ja moodne Soome KOFF punane õlu. Eesti Grilliliit asutati 2008. aastal Türil ja siis algas Grillfestil ja ka võistlustel uus ajajärk.
Milles võisteldakse ja kes Eesti grillisporti arendavad?
Igal aastal juunikuu teisel nädalavahetusel peetakse Pärnu Vallikääru aasal suurt grillipidu “Hea Toidu Festival – Grillfest”, mida külastab kuni 50 000 inimest Eestist ja välismaalt. Festivali esimesel päeval võistlevad koolinoored võistlusel “Koolidevahelised Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillium”. Teisel päeval peetake Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest, kuhu pääsevad osalema eelneva 12 kuu jooksul võistlustulest võitjana väljunud võistkonnad.
Võistluse esimeses voorus grillitakse Rakvere LK searibi. Nii on kombeks olnud juba aegade algusest peale. Rakvere LK on muide ainus Eesti ettevõte, kes on osalenud kõikidel Grillfestidel alates 1999. aastast! Teises võistlusvoorus grillitakse Talleggi kanaliha, mille täpne tooraine otsustatakse igal aastal. Kolmas voor on Rakvere üllatusvoor, mis on iseäranis tähtis voor, sest annab rohkem punkte kui esimesed kaks vooru. Seda seepärast, et üllatusvooru toorainet võistkonnad ette ei tea ja harjutada pole võimalik ning kes siin kibe käsi on, see ka tegelikult grilliäss! Kaupmehe fantaasiavoor on neljas ja viimane võistlusvoor ja siin võib, saab ja tohib grillida kõike. Kaupmehe fantaasiavooru lipukiri ongi: “Grillida võib kõike ja kõik ühest kohast!” Head partnerid on Eesti grilliliikumisele olulised, sest miskit eurotoetust või riigituge see liikumine ei saa. Eesti Grilliliidu kujul on tegemist rahvaorganisatsiooniga ja see on ka alustalaks ja garantiiks, et Grillfest ikka kestma jääks.
Kes on kes Eesti rahvalikus grillispordis?
Paljud omaagsete toiduproffide ja staarvõistkondade liikmed on täna juba eakad tegijad ja ei ole enam seda grillipauku varrest võtta, et rahvusvahelisel areenil särada viitsiks. Mälestused on vägevad ja paljud omaaegsed staarid ajavad kodus edukalt (grilli)äri, aga Eesti rahvusvahelise taseme nn profigrillisport on hetkel madalseisus.
Rahva seas ehk tuntuimad tegijad on Türi Pritsumehed, kes igal aastal Pärnus Grillfestil populaarset põrsaliha restorani peavad. Öeldakse, et kes pole seal Grillfestil söönud, pole Grillfestil käinudki!
Eesti Grilliliit kui rahvaliikumine on pikkade võistlusaastate jooksul sünnitanud mitmeid võistkondi ja neist paljud on ka juba varem oma alguse saanud. Nimetamist vääriksid muidugi kõik, aga ilma nendeta ei saa: Grillministeerium, Bravo Catering, Grillisemud, Gurmee Gala, Kalahammas, Märt ja Sõbrad, Peppersack, Türi Grillitrio, Virumaa BBQ Team, Lande Grillikoda, Vorstikunn, Roger Vinni, Väike UFO jpt. Täna teeb oma tähelendu võistkond (Dreamer) BBQ Semud, kes ongi “tavalised grillisõbrad” meie seast ja mitte tippkokad, kuid ette on neil näidata väga palju saavutusi. Olulisim panus Eesti grilliliikumisse seisneb nende puhul siiski selles, et aastal 2018 võistlevad omaette võistkonnana juba nende lapsed, keda BBQ Semude esimeste võistluste ajal ilmselt alles teha plaaniti... Nii kestab Eesti grilliliikumine põlvest põlve ja on suur au ja meeldiv võimalus selles kõiges osaline olla. Tule ja naudi sina ka, sest Eesti Grilliliiduga saab liituda igaüks – saage kohtunikuks või hakake ise võistlema!
Grillimiseni!
Auris Rätsep
Eesti Grilliliit, www.grilliliit.ee
6 fotot
- Seda, et grillimine on lõbus sport, on ka BBQ Semude laste nägudest näha.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.