Mida tähendab elumaja jaoks korralik ventilatsioonisüsteem?

Ventilatsioonisüsteemi valikuga tuleb tõesti tegeleda juba maja projekteerimise käigus, sest juba valminud hoonesse on ventilatsioonisüsteemi paigaldamine väga keeruline. Siiski peavad sellise keerulise ülesandega hakkama saama need majaomanikud, kes võtavad ette suuremahulisi renoveerimisi nagu fassaadi soojustamine ja uute akende paigaldamine.

Kuna uued majad projekteeritakse ning ehitatakse võimalikult energiatõhusad ja konstruktsioonid tehakse õhutihedad, võib inimese enda tervise ja maja parema säilimise huvides julgelt öelda, et õhuvahetus peab olema tagatud igas elumajas. Olgu tegemist kivi, puitkarkass või muu konstruktsiooniga majaga.

Ventilatsioon peab majas olema kindlasti tagatud värske õhu sissepuhke näol eluruumides nagu magamistoad, elutuba, köök ja sauna eesruum, sest enamiku ajast viibivad inimesed just neist ruumides ning on oluline, et seal olles oleks kõigis hea enesetunne ja mugav olemine. Õhu väljatõmme peab olema tagatud kindlasti soojadest-niisketest ruumidest nagu pesuruumid, et vältida niiskuse sattumist maja konstruktsioonidesse ja soojustusse. Väljatõmmatavat sooja õhku saab aga samal ajal edukalt ära kasutada – ventilatsiooniagregaadi sees olev soojusvaheti kanna soojuse üle väljast tulevale värskele õhule. Selline süsteem tagab jahedamatel aastaaegadel majas sees efektiivselt eelsoojendatud, värske ja puhta õhu 24/7.

Korraliku eeltöö korral võib ventilatsiooniagregaadi valiku teha iga inimene ka ise. Aga kuna seadmeid on erinevate soojusvahetitega ja erinevate paigaldusviisidega, on kindlam küsida soovitust ja valikuvariante mõnelt ettevõttelt, kes tegeleb selliste küsimustega igapäevaselt. Saades küsimustele vastused ja põhjendused, mis sobib ja mis mitte, on valiku tegemine kordades lihtsam.

Tänapäeval on levinuimad rootorsoojusvahetiga ja vastuvoolu plaatsoojusvahetiga seadmed. Nende kahe põhiline erinevus on soojusvahetuse efektiivsuses. Rootorsoojusvahetiga seadmetel on see kuni 85% ja vastuvoolu plaatsoojusvahetiga seadmetel on saavutatav soodsatel tingimustel isegi 90%. Rootorsoojusvaheti kasuks räägib see, et antud kasutegur on saavutatav stabiilsena ka –20 °C juures, samal ajal kui vastuvoolu plaatsoojusvaheti stabiilne väga kõrge kasutegur saab nii-öelda otsa –1 °C juures.

Muidugi on võimalik ehitada süsteem välja nii, et kõrge kasutegur oleks tagatud ka suure pakasega, ent see teeb süsteemi oluliselt kallimaks ja eeldab külmakraadide juures lisaenergiakulu. Ja selle kuluga peab meie kliimas arvestama novembrist kuni märtsini. Seega tundub rootorsoojusvahetiga seadme valik meie kliimas optimaalsem valik, kuid lõpliku valiku peab muidugi majaomanik ise tegema.

Igal juhul peab ventilatsioonisüsteemi tulemuseks olema puhas õhk ruumides, väiksemad küttearved, ühtlane sissepuhketemperatuur ning erinevad seadistamise võimalused.

Ventilatsioonisüsteemi esmase maksumuse kalkulatsiooni saab teha lihtsalt: tuleb valida seade välja, saada teada selle hinnatase ja arvestada sama palju lisaks. Nii arvestades jäävad ventilatsioonilahenduste hinnad keskmiselt 4000–5000 euro juurde.

Soovitavalt peab agregaat töötama 24/7 ehk agregaadi edasine kulu on peamiselt elektrikulu, mis sõltub paljuski sellest, kuidas on agregaat seadistatud töötama. Mida suurem on valitud õhuvahetus ja sissepuhketemperatuur, seda suurem on energiakulu. Ja on veel üks püsikulu, millest ei pääse – need on filtrid. Igal seadmel on kaks filtrit ja neid peab vahetama 1–2 korda aastas.

Mida aeg edasi, seda targemaks seadmed meie ümber arenevad. See tähendab, et ka ventilatsiooniagregaat ei pea enam olema majas üksi eraldiseisev seade, vaid võib olla seotud näiteks küttesüsteemi või anduritega, mis tunnevad ära, kas keegi on kodus või ei ole. Vastavalt sellele saab ventilatsiooniseade oma töötamist automaatselt reguleerida.

Lihtsaks on tehtud ka nutitelefonide ühendamine interneti kaudu oma kodus paikneva seadmega. Kui 5–7 aastat tagasi kõik seadmed seda veel ei võimaldanud, on see nüüd pigem tavaline kui haruldane. Ja parema energiatõhususe eesmärgil ei kasutata tänapäeva seadmetes enam soojusvaheteid, mille kasutegur jääb alla 80%.

Kui ventilatsioonisüsteem on paigaldatud korrektselt ja seda hooldatakse õigesti, on süsteemi eluiga sama pikk kui majal. Liikuvaid osi (nagu ventilaatorid ja juhtautomaatika) sisaldav ventilatsiooniagregaat ei saa olla muidugi täies mahus eluaegne, kuid igal kvaliteetsel seadmetootjal on kuludetailid vajadusel varuosadena lihtsalt vahetatavad. Kõige rohkem võib seadmele halba teha veekahjustus (näiteks liigne kondensatsioonivesi) ja filtrite vahetusvälba eiramine. Kui neid kahjustusi vältida, võib kogu süsteem töötada ka 15 aastat, ilma et peaks millegi väljavahetamise peale mõtlema.

Ventilatsiooniseadmete müügiga tegelev ettevõte on asutatud 1992. aastal Tartus. Aastast 2000 kuulub ettevõte Rootsi päritoluga Systemairi kontserni koosseisu ning sellest ajast kantakse nime Systemair AS. 1974. aastal alguse saanud kontsern on kasvanud igal aastal, viimase 10 aasta jooksul on iga-aastane keskmine müügijuurdekasv olnud umbes 15%. Systemairi esindused on Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus.

Firma on hästi kohanenud kasvavatel turgudel, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kaasa arvatud Venemaal. Tooteid turustatakse Systemairi, Frico, VEABi, Menerga ja Fantechi kaubamärkide all ja esindatud on kogu standardne ventilatsioonitoodete valik, mis sisaldab peamiselt hoonesiseseks paigaldamiseks ventilaatoreid, ventilatsiooniagregaate ja õhujaotusseadmeid nii eramajadesse kui ka suurtesse tööstushoonetesse. Muide, tänapäeval laialdaselt kasutatav ümara kanali ventilaator on leiutatud just nimelt Systemairi eelkäija Kanalfläkt AB asutajate poolt.