Investor Toomas: hoida või müüa?

Kuigi ettevõttel läheb üldjoontes hästi, püsib kohtuvaidluse segadus endiselt suur. Niisiis seadsin lootuses suuremat selgust saada kolmapäeval oma sammud LHV korraldatud seminarile, kus investoritega oli kohtuma kutsutud Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi.

Selgus aasta lõpuks?

Praegu on Tallinna Vee tariifid külmutatud 2010. aasta tasemel ning ettevõttel käimas kaks kohtuvaidlust vee õiglase hinna üle. Kohut käiakse paralleelselt nii Eestis kui ka rahvusvahelises arbitraažis ning vaidluses peab selguma, kas konkurentsiametil oli õigus viis aastat tagasi Tallinna Veelt nõuda hindade alandamist 29 protsendi võrra ehk 2009. aastal läbi viidud analüüsi põhjal.

Kui võitjaks osutub konkurentsiamet, võib vee-ettevõte silmitsi seista 43 miljoni euro suuruse nõudega klientidelt rohkem küsitud tasude osas. Samuti võib vee hind väheneda 29 protsendi võrra. See tähendaks lähitulevikus müügitulude langust. Positiivse stsenaariumi korral oleks Tallinna Veel aga võimalus nõuda kahjutasu vaidluse kestel hindade tõstmata jätmisest saadud kahju ulatuses. Praegu on selleks summaks umbes 73 miljonit eurot.

Riina Käi sõnul peetakse Eesti riigi ja Tallinna Vee vaheline põhiistung rahvusvahelises arbitraažis 7.–16. novembril, kuid finantsdirektor ei usu, et istungi lõppedes tehakse kohe teatavaks otsus. Sellegipoolest on arbitraaži otsus siduv ega kuulu edasikaebamisele. Teisel alusel sarnasele vaidlusele oodatakse aasta lõpuks istungi toimumist Eesti ringkonnakohtust, kuid ametlikku aega, mil see täpselt aset leiab, veel teada ei ole.

Mõju suur

Seminaril viibinud LHV vanemanalüütiku Joonas Joosti hinnangul võivad äärmused, mille piires aktsia pärast kohtuotsust liikuma hakkab, olla küllaltki laiad. Täpne kõikumine sõltub otsuse konkreetsest sisust, mida ei oska ennustada ka ettevõtte finantsdirektor.

Analüütikud on välja pakkunud, et negatiivse kohtuotsuse korral võib Tallinna Vee aktsia kukkuda 6,3 eurole, kuid positiivse stsenaariumi puhul tõusta isegi 18 ja 19 euro vahele. Samas on võimalikud ka vahepealsed variandid, juhul kui kohus peaks otsustama mõne nn hübriidvariandi kasuks. Näiteks andma tariifivaidluses õiguse ühele poolele, kuid kompensatsiooni küsimuses soosima teist.

Tugev ettevõte

Hoolimata kohtuvaidlusest süstis Tallinna Vee finantsdirektor minusse usku, et tegemist on tugeva ettevõttega. Näiteks ollakse erinevalt konkurentidest kogu oma vara omanik. See loob omakorda võimaluse, et mingil hetkel on võimalik saada tulu ka vara kallinemisest – seminaril viibinud väikeinvestor Jaak Roosaare juhtis näiteks tähelepanu ettevõtte omanduses oleva Paljassaare maa võimalikule kallinemisele. Käi sõnul sõltub varade üleshindamine lõplikult aga sellest, kas tol hetkel kehtivad regulatsioonid seda lubavad.

Tegemist on ka hea dividendimaksjaga, millest soovin kindlasti ka tulevikus osa saada. Kuna aga kohtuvaidlusega kaasnevad minu kui konservatiivse investori jaoks võrdlemisi suured riskid, kavatsen enne novembrit oma positsioonidest loobuda. See aga ei tähenda, et ma asjade selginedes ei võiks osaluse ettevõttes taastada.