Karuturu saabumise vastu võib aidata ravim

Hakkasin nädal tagasi koos osa analüütikutega muretsema, et äkki maskeerib Nvidia ja tehnoloogiaaktsiate kerkimine karuturu algust. Nende kaal indeksites on lihtsalt nii suur, et pole märgata seda, et ülejäänud turg ei tõuse enam ammu või sootuks langeb.

Karuturu saabumine poleks iseenesest mulle uudis; olen neid oma investorielu jooksul nii mõnegi üle elanud, nagu näiteks suure 2008.-2009. aasta finantskrahhi ajal. Pealegi, ajalugu on näidanud, et karuturuks valmistudes või sellele üle reageerides võib rohkesti raha kaotada. Kui investoril on portfellis valik kindlaid hea tootlusega aktsiaid, on tal kõige parem mitte tõmmelda, vaid istuda rahulikult paigal.

Seda enam, et õhus on ka stsenaarium, kus pulliturg jätkub veel sügiseni ja kauemgi. Selleks peavad teised aktsiad hakkama liidritele järele võtma, milleks omakorda on vaja, et laenamine odavneks. Ehk teisisõnu peavad pullituru jätkumise lootjad vaatama ootusärevalt keskpankade otsa, et nood viimaks baasintressimäärasid kärbiks.

Ikkagi võiks olla mõistlik mõnda üle mõistuse palju kerkinud positsiooni natuke kärpida. Kasumivõtt pole eales kedagi vaeseks teinud. Ja siis kerkib kohe küsimus, mida selle rahaga peale hakata?

Vanameister Warren Buffett on igas pullituru tipus istunud üsna suurel määral rahas. Tal on iga kord suur rahavaru, mida ta on hoidnud spetsiaalselt karuturu ostudeks. Teda on küll enne seda narritud ja põlastatud, aga iga kord on tema see, kel on lõppkokkuvõttes õigus olnud.

Ta on soetanud karuturu tipus Berkshire Hathawayle väärt aktsiaid nutmaajava hinnaga – näiteks 2008.-2009. aasta krahhis ostis ta muttatambitud panga- ja rahandusaktsiaid, näiteks American Expressi 10 ja Wells Fargot 8 dollariga. Vaadatagu, kus need aktsiad on praegu, esimene on 253 ja teine 61 dollarit.

Nii et kui vähegi närvid sellele vastu peavad, tasub oma sularahavaru hoida kontol just rahana. Tegelikult soovitavad spetsialistid niigi, et kontost 10% võiks olla raha. Kunagi ju ei tea, millal satub ette mõni üle mõistuse soodne pakkumine ning siis on tobe, kui peab millegi ostmiseks hakkama midagi muud müüma.

Minu konto on peaaegu täielikult investeeritud, vaba raha on kõigest 2%. Nii et igaks uueks ostuks pean kõigepealt raha vabastama. See muidugi aitab portfelli kaotajaist puhastada, aga karuturul, kus enamik ongi kaotajad, võib see protsess olla keeruline.

Neile, kes oma portfellis suurt hulka sularaha hoida ei malda (näiteks nagu mina), neile on karuturul hea strateegia investeerida mõnda sektorisse, mis kriisis sedavõrd palju pihta ei saa. Või mis kosub hoolimata muust turust. N-ö pommikindlatesse aktsiatesse.

Läbi aegade on selline sektor olnud tervishoid, täpsemalt ravimitööstus. Ravimisektori indeksid pole kerkinud küll pulliturul sama võimsalt kui parasjagu buumivate sektorite omad, kuid karuturul on need taas teistest vähem pihta saanud.

Minul on praegu portfellis Novo Nordisk, Taani ravimiarenduse edulugu ja Euroopa kõige väärtuslikum börsiettevõte. Novo osakaal portfellist on aga veelgi väiksem kui sularahal, kõigest 1,8%. Ja see ongi ausalt öeldes kogu minu panus ravimisektorile. Seda on vähe ja pean nüüd mõtlema, kuidas ravimite osa portfellis suurendada.

Ravimiaktsiate turul on nagu suurel aktsiaturul oma trendid: mingid populaarsed ja buumivad suunad. Viimane suur buum on muidugi kaalualandusravimid, mis on Novo Nordiski hinna ja tulu suhte P/E lennutanud 50ni ja USA konkurendi Eli Lilly oma koguni üle 100. Eelmine suur buum oli vaktsiinibuum, kus rallisid MRNA-l põhinevate vaktsiinide arendajad BioNTech ja Moderna.

Siit järeldub, et ühest küljest kriisikindel ja teisest küljest suure tulevikupotentsiaaliga panus võiks praegu olla järgmise ravimitrendi tabamine. Mis see aga võiks olla, see on miljoni dollari küsimus. Või võib-olla isegi miljardi.

Üks idee, mis mul on tulnud, on ajuhaigused, tõved, mis kahjustavad inimese mälu ja mõtlemisvõimet, nagu Alzheimer ja Parkinson. Inimkond ju kasvab ja vananeb ning aina rohkem tekib selliste tõbedega kimpus olevaid inimesi, mis tähendab, et ka nende ravimite turg kasvab. Mõlema nimetatud tõve ning ka teiste aju kahjustajate raviks pole praegu häid ja tõhusaid ravimeid, sest üks suur probleem on nn vere-ajubarjääri läbimine. See barjäär takistab igasugustel, sealhulgas ka kasulikel ravimimolekulidel ajju jõudmist, sest organism kaitseb ennast niimoodi.

Arvan, et läbimurre pole ajuhaiguste sektoriski kaugel, justnagu MRNA-l põhinevate vaktsiinide arendamine tegi revolutsiooni vaktsiinitööstuses ja seedehormooni GLP-1 jäljendavate ühendite leiutamine tõi tõhusad kaalualandajad. See toob lauale kohe mitu investeerimisideed.

Üks on juba nimetatud Eli Lilly, kes äsja oma Alzheimeri ravile USA ravimiametist turuloa sai. Teine on Jaapani ravimilevitaja Eisai, kes on viimastel aastatel keskendunud just ajuhaiguste ravimite arendajatest perspektiivikate väljaotsimisele ja nende ravimikandidaatide toetamisele meditsiinilistes uuringutes. Kolmas on BioArctic, Rootsi ravimiarendaja, kelle Alzheimeri ravi on juba heaks kiidetud ja kelle ravimit Eisai üle maailma müüb. BioArctic on mul ka jälgimisnimekirjas; samuti on seal kaks Soome biotehnoloogiaettevõtet, Herantis Pharma ja Nanoform, kellest esimene otsib Parkinsoni tõve ravi ja teine arendab just seda hädavajalikku aju-verebarjääri läbimise tehnoloogiat.

Eli Lilly ja Eisai võivad aga tunduda investeerimise mõistes juba liiga suured, samas kui Rootsi ja Soome arendajad on veel üsna väikesed ja riskantsed. Nii tuleks mul otsida pigem mõnda kesksuurt firmat, kus risk juba osalt maandatud, kuid potentsiaal suuresti alles. Asun otsima ja annan peatselt tulemustest teada.