Uus kvaliteet põhjamaises juhtimises

Argumenteeritud juhtimine vajab oskust otsuseid loogiliselt põhjendada, kasutades seiskohtade toetamiseks näitajad ja muud faktilist materjali. Lisaks tuleb mõelda kiiresti, analüütiliselt ja struktuurselt, kuulates hoolega ka teisi. Kõike seda tuleb teha veenvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Need oskused peavad olema nii juhil endal kui ka tema tiimi liikmetel. Ühtlasi tuleb ehitada nendele oskustele ka koosolekute-, läbirääkimiste- ja kommunikatsiooniprotsessid.

Umbes aasta tagasi sattusin lõunalauas rääkima tuntud Eesti tehnoloogiafirma asutajaga tegevjuhist, kelle nad mõni aeg varem olid USAst palganud. Küsisin, kuidas uus juht siinsete tingimustega kohaneb. Asutaja esimene vastus oli, et USAst tulnud juhile väga meeldib siinsete inimeste ootus otsustest aru saada ning kuulda juhilt argumente, miks midagi on vaja teha. Samal ajal on tal USA juhtimiskultuurist tulles ka keeruline sellega kohaneda – esimene reaktsioon tuleb ikka minu-sõna-maksab-lähenemise pealt ning alles seejärel meenub, et siinmail enam nii ei saa.

Tegelikult saab Eestis ka rusikat lauale tagudes otsuseid vastu võtta. Kohtan jätkuvalt juhte, kes kehtestavad oma otsuseid jõupositsioonilt või emotsionaalse manipulatsiooniga (nt ähvardused, meelitused). Sotsiaalmajanduslike indikaatorite mõttes oleme arenenud riik, aga inimeste peas ja ühiskondlikes käitumis- ning mõttemallides endiselt üleminekuühiskond.

Samas on ka juba rida suuri ettevõtteid, kus nii tipp- kui ka keskastme juhtide tasemel kasvavad argumenteeritud juhtimise oskused, meetodid ja protsessid. Mida euroopalikumaks ja arenenumaks muutub ühiskond, seda kaugemale liigume autoritaarsest juhtimismudelist ja seda vähem maksab bossi sõna. Uus juhtimismudel näeb ette seda, et juht loob oma meeskonnas parimad võimalused ühiselt ja argumenteeritult otsustada.

Tingimustes, kus tööturu nõudlus ületab pakkumist nii täna kui ka ettenähtavas tulevikus, saab igaüks meist valida, millise juhtimiskultuuriga organisatsioonis töötamine meile rohkem sobib. Inimesed hääletavad jalgadega ja tänaste trendide jätkudes pole autoritaarsetel juhtidel Eestis ühel hetkel enam eriti kedagi juhtida. Kindlasti muutuvad mõned sektorid kiiremini kui teised, aga kui kuulate Äripäeva raadio saatesarja “Argumenteeritud juhtimine”, võite leida huvitavaid näiteid ja lugusid Eesti juhtidest, kelle jaoks argument on juba igapäevane töövahend.

Isegi riigid on hakanud aru saama, et inimeste oskus argumenteeritult mõelda on mitte üksnes edu alus, vaid lausa osa infoajastu riiklikust julgeolekust. Hiljuti avaldas CNN raporti, kus Soome sai kõrgeima koha elanikkonna meedia kirjaoskuses – valdkonnas, millega Soomes on teadlikult tegeletud, et seista vastu idanaabri libauudiseid külvavale trolliarmeele. Meedia kirjaoskus on aga paljuski just suutlikkus oma peaga mõelda, infot ja selle allikaid kriitiliselt analüüsida ning otsida argumente, mitte hüpata emotsionaalselt kaasa esimesega, mis endale meeldib.

Muide, samas raportis olid kõik esikohad Põhjamaade päralt. Põhjamaade kultuur soodustab inimeste iseseisvust, oma peaga mõtlemist ja ise otsustamist ja seda nii kodanikena (e-)riigis kui ka töötajatena ettevõttes. Kui varem oli otsusetegijatel, nii riigis kui ka ettevõttes, infomonopol või vähemalt privilegeeritud ligipääs otsuse aluseks olevale infole, siis tänasel päeval on kõik meeskonna või ühiskonna liikmed info ülekülluses. Meeskonnal on vähemalt sama palju infot kui juhil. Küsimus on, milliste meetoditega saab juht aidata inimestel seda infot mõtestada ja kasutada tulemuste saavutamisel. Juhid, kes tahavad nendes tingimustes olla edukad, peavad sellega kohanema.

Üks levinud väärarusaam on see, et kui juht pöörab rohkem tähelepanu ratsionaalsetele argumentidele, siis ei pööra ta tähelepanu emotsioonidele ega intuitsioonile. Need ei tule aga argumenteerituse arvel.

Argumendid aitavad meil intuitsiooni varal tehtud otsuste kvaliteeti kontrollida ning emotsionaalset käitumist tasakaalustada. Justnimelt tasakaalustada, mitte alla suruda või ignoreerida! Üks ei ole parem kui teine, kõik need otsustusprotsessid on inimaju loomulikud osad ning neid õigel hetkel tasakaalustatult kasutades saavutame parimad otsused nii inimesena eraelus, töötajana organisatsioonis kui ka kodanikuna riigis. Argumenteeritud juhtimise protsesside ja meetodite tundmine on edukale juhile meie kultuuriruumis üsna varsti möödapääsmatu.