Reformierakond pani uue valitsuse kokku truudest parteisõduritest, pagendades ministrikohtadelt eelmisse valitsusse toodud spetsialistid.

- Juhtkiri. Foto: Anti Veermaa
Reformierakond sai seitsme ministri koha, kuid ametisse ei tundu minevat ühtegi sellist, kes vaimustaks avalikku ruumi ühiskondlikult teravama närviga. Pigem vastupidi.
Eelmisel aastal ametisse nimetatud Anne Sulling ja Maris Lauri tundusid ametissenimetamise hetkel poliitiliselt kogenematud, kuid erialaselt spetsialistid. Valija kiitis nende töö tulemust, andes Sullingule 4197 häält ja Laurile 4019 häält. Mõlemad said erialasele kogemusele juurde poliitilist pagasit.
Nende asemel pürgivad aga uude valitsusse näiteks Kristen Michal, kes sai küll samaväärse koguse rahvatoetust, kuid meenub paljudele nn sularahaskandaaliga, ja taas Keit Pentus-Rosimannus, kes on pikalt keerelnud niinimetatud Autorollo-skandaalis. Nii Michali kui ka Pentus-Rosimannuse CVd iseloomustab peamiselt poliitiline kogemus. Mingi teise valdkonna reaalset töökogemust silma ei torka.
Uus tulija
Michali ja Pentus-Rosimannuse kõrval püüavad Reformierakonnast ministritooli ka Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur, kes on poliitikas juba täiskasvanuea esimestest aastatest. Uue nimena üritatakse lavale tuua Arto Aasa kui partei kasvandikku – tragilt erakonna seest arenenud poliitikut, kes on juhtinud riigikogu majanduskomisjoni, kuid pole erilise erialase töökogemusega.
Kuigi kaitseministri portfelli Reformierakond ei saanud, oli neil sellele kohale vähemalt rahva hinnangul hea kandidaat: kaitseväe endine juht Ants Laaneots, keda usaldab ligi 6000 kodanikku. Ju oravad ei pidanud erukindralit piisavalt pädevaks, et talle ministrikohta võidelda.
Sarnaselt Reformierakonnaga on käitunud sotsid ja IRL, kes läkitasid enda parimatena võitlusse pigem ustavad poliitikud kui valdkonnaasjatundjad.
SDE tahab ministrina näha puhtalt poliitilise karjääriga iseloomustatavat Rannar Vassiljevit. Erakonnakaaslane Indrek Saar tundub aga kultuuriministriks sobiv kandidaat, sest on olnud varem näitleja ning samas valdkonnas mitme organisatsiooni juht, nõunik või nõukogulane. Erakonda astus ta kaks aastat pärast Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lõpetamist, 1998. aastal.
IRL sammub sama rada
IRLi kandidaat Margus Tsahkna pole peale poliitika jõudnud midagi erialast teha. Mees on õppinud usuteadust ja rahvusvahelist õigust, kuid liitus poliitikaga juba 23aastasena.
Tsahknast kauem pidas nn päris maailmas vastu Sven Sester, kes tuli ametlikult poliitikasse umbes 30aastasena. Erinevalt Tsahknast on Sesteril ette näidata rohkem kogemust ettevõtluses, kuid tedagi on erakond nüüd otsustanud pikaajalise liikmelisuse eest premeerida ministriametiga. Kui karmikäelise rahandusministrina Sester hakkama saab, jääb muidugi igaühe enda otsustada.
Erialaoskus on tähtsam
Ühes on Taavi Rõivasel õigus: Reformierakond on uues valitsuses suure poliitilise kogemusega meeskond. Kahjuks tuleb vaadata mündi teist poolt, mis kerkib esile noorte ministrite puhul: neil ei ole sellist töökogemust, mis aitaks paremini mõista igapäevaelu, mida riigijuhid peavad vastavalt olukorrale aitama hoida või parandada.
Sullingu ja Lauri näitel saab öelda, et väikese või pea olematu poliitilise kogemusega, ent samas erialase oskusega minister võinuks vabalt oma tööd edasi teha. Rahvas usaldab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.