Vaatame üle ka EASi ja KredExi mõttekuse

Äripäeval on hea meel, et meie juhtkirjades korduvalt väljendatud soovitus Arengufond sulgeda on teoks saamas. Ent toimetus ei poolda Arengufondi seniste tegevuste mehaanilist laialijagamist EASi ja KredExi vahel. Küsimus pole üksnes selles, et osa tegevusi on olnud dubleeritud, vaid selles, kas maksumaksja raha kulutatakse otstarbekalt.

Pideva eneseõigustamise sündroomi all pole viimastel aastatel kannatanud mitte ainult Arengufond, vaid ka EAS ja KredEx. Tüüpiliseks asendustegevuseks oleme pidanud EASi kärarikkaid kampaaniaid. Viimasest ajast on ette tuua soomlaste Eestisse tööle kutsumise kampaania, mida võiksid EASi asemel soovi korral teha hoopis ettevõtted ise või nende liidud, kes Soomest töötajaid leida tahavad. Varasemast meenub “Mandariinide” filmi Oscari-kampaaniaga liitumine ning kurikuulus matrjoškade kampaania.

EASi juhile Hanno Tombergile meeldiks väga osa Arengufondi tegevusi endale saada, eriti idufirmade tugiüksust Startup Estonia: see võimaldaks tema sõnul EASil paremini korraldada idufirmade konverentsi Latitude 59 ning kergendaks EASi esindaja tööd Silicon Valleys. Mõlema tegevuse puhul on põhjust küsida, kas nendega peab tingimata tegelema maksumaksja raha toel toimetav EAS.

Riskiinvesteeringud erakapitalile

Arengufondi ja KredExi tegevus haakub eelkõige riskikapitalituru arendamisel. Kui Arengufond on eelkõige investeerinud otse ettevõtetesse, siis KredExi suund on investeerida fondifondide kaudu. Selles asjas on Äripäeva seisukoht, et riik ei peaks riskikapitalisti rolli enda peale võtma. Kui riigi sekkumine riskikapitali­investeeringutesse oli ehk kuidagi õigustatud Arengufondi loomise aegu ja järel, siis praeguseks suudavad idufirmad ise edukalt kapitali hankida ning on ka igati normaalne, et nad seda ise teevad. Riskiinvesteeringud peaksid jääma erakapitali pärusmaaks.

EASis töötas mõne aasta eest ligi 300 töötajat, viimastel aastatel on see arv pisut vähenenud. EASi endise juhi Taavi Lauri 6500eurone palk tekitas avalikkuses tugevat vastuseisu. Tombergi palk on väiksem, 4800 eurot kuus. Arengufondis oli eelmisel aastal keskmine palk 3605 eurot, suurem kui riigikogu lihtliikmel. Need summad annavad aimu organisatsioonide tegevuskulude suurusjärgust.

Suured kulud

KredExit on määrinud perekond Rosimannusega seotud pankrotistunud Autorollo laenu käendamine. Riiklik sihtasutus ei ole siiamaani avaldanud, kui suure kahjumiga ta loobus 330 000eurosest nõudest ettevõtte vastu. KredExi tollane juht Andrus Treier keeldus ka nimetamast isikuid, kes sellise otsuse tegid. Treieri enda viimane palk enne juhi kohalt lahkumist oli 6790 eurot. Asendustegevuse otsimise märke kannab KredExi eilne pressiteade, mis teatab, et KredEx hakkab noortele tööandjaid tutvustama.

2006. aastal riigikogu mõttekeskuse ja investeerimisfondina asutatud Arengufondi on algusest peale saatnud küsimused tema mõttekuse kohta. Oma osa on selles ka asutajal ehk riigikogul, kes ei pole püstitanud küsimusi, mida Arengufond peaks lahendama. Ka sõnakamad poliitikud on Arengufondi pidanud pelgaks jututoaks. Majanduse arengu võlukepike pole Arengufond olnud mitte ühelgi oma tegutsemisperioodil, küll aga seda organisatsiooni pidevalt saatnud laristaja kuvand.