Börsikrahh kui isetäituv ennustus

USA börsil tehnoloogiaaktsiaid koondav Nasdaqi indeks tegi neljapäeva öösel läbi viimase seitsme aasta suurima languse, mis neelas kogu tänavuse tootluse. Punasesse vajusid börsid ka Aasias ja Euroopas ning Tallinna börsil ei pääsenud langusest ükski aktsia. Taas on õhus suur küsimus – kas nüüd ongi see jälle käes? Kriis?

Äripäev maailmamajanduses kriisi ei näe, kuid kindlasti ei maksa alahinnata emotsioonide mõju turgudele. Börsikrahh on isetäituv ennustus – kui piisavalt palju investoreid sellesse usub ja sellele vastavalt käitub, siis see ka tuleb.

Finantsturge on tihti võrreldud maailmamajanduse kanaarilinnuga – kui kasvuks vajalik hapnik majanduse kaevanduskäikudes otsa hakkab saama, siis esimesena reageerib sellele börs. Praegune olukord maailma majanduses justkui väga suureks muretsemiseks põhjust ei anna, kuid börsi hoiatusi tasub kindlasti tõsiselt võtta. Paradoksaalsel kombel võib majandusele saatuslikuks saada just tema liiga hea tervis.

Majanduskasv on kestnud pikalt ning investorite närvid on viimseni pingule venitatud. Kõik teavad, et majandus on tsükliline ja ühel hetkel peab tsükkel pöörduma. Inimlikult tundub, et mida paremini majandusel läheb, seda lähemal tsükli pöördumine on. Börsikaupleja Ivar Mägi kirjutas eilses Äripäeva arvamusloos, et majanduse tsükkel on pigem tipus või ülemises kolmandikus ning osa investoreid lihtsalt valmistub turult lahkuma. Äsjane börside langus võib olla piisav ettekääne, et mäe tipust lumepall veerema lasta.

Majandust kujundavad inimeste ootused ehk see, kuidas nad tarbijate, investorite või laenuvõtjatena tulevikku suhtuvad. Kui väga paljud jagavad ühesuguseid ootusi, on neil kalduvus tõeks saada. Teaduses nimetatakse seda ratsionaalsete ootuste teooriaks. Kui piisav arv majandussubjekte hakkab majanduslangusesse või finantskriisi uskuma, siis see suure tõenäosusega ka juhtub.

Autoriteetne JPMorgan toob ühes oma analüüsis välja, et indekseid järgivaid passiivsete fondide investeeringuid on ligikaudu 7,4 triljonit dollarit üle maailma. Eeldusel, et peaks paanika tekkima, võib ka see raha hakata turgudelt välja tahtma. Heal ajal passiivne raha võimendab pulliturgu, halval aitab kiiremini karuturule jõuda.

Inimlikult tundub, et mida rohkem on turud tõusnud, seda suurem on krahhi tõenäosus. Matemaatiline loogika seda ei kinnita. Kui ruletirattal on tulnud kümme korda järjest punane värv, siis 11. korral on tõenäosus ikka 50%. Lihtne loogika, kuid ikka ja jälle astuvad miljonid kasiinosõltlased ja väikeaktsionärid sama reha otsa.

Ratsionaalselt vaadates ei ole praegu põhjust suuremat majanduskriisi ennustada, kuid inimeste käitumine ei ole alati ratsionaalne. Mida siis sellises olukorras investorile soovitada?

Eelkõige tasub hoida pea külmana. Äripäev soovitab hoida pool oma vahenditest rahas või mõnes muus väiksema riskiga varas ja investeerida teine pool nende firmade aktsiatesse, kellesse on usk olemas. Ja ei maksa lasta hirmul või ahnusel hetkeemotsiooni põhjal oma käitumist mõjutada. Jääb vaid loota, et nii käitub suurem osa investoreid.