Riigifirmade kohtuvaidlus näitab riigi nõrkust omanikuna

Möödunud nädal tõi avalikuks kahe riigifirma tüli, kui Eesti Raudtee esitas varem EVR Cargo ärinime kandnud kaubaveofirma Operail vastu kohtusse hagiavalduse, milles nõuab 6,4 miljoni euro tasumist. Vaidlus käib tehniliste detailide üle, kuid selle keskmes on viimase kolme aasta jooksul osaliselt saamata jäänud kasutustasu.

Äripäev leiab, et ühele omanikule kuuluvad ettevõtted peaksid saama oma asjad klaaritud ka kohtuväliselt. On maksumaksja raha ja kohturessursi põhjendamatu raiskamine lahendada vaidlust kohtus, kui piisama peaks osaliste tõsisest vestlusest ministri kabinetis.

Nii Eesti Raudtee kui ka Operail on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud. Kuigi tegu on kahe iseseisva ettevõttega, on neil ometi ühine omanik – Eesti riik ehk maksumaksjatena meie kõik. See tähendab, et mõlema ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan ehk aktsionäride üldkoosolek asub Tallinnas Suur-Ameerika tänaval majandus- ja taristuministri kabinetis. Just selles kabinetis oleks tulnud vaidlus lahendada.

Selle asemel hakkavad õigust kohtus taga ajama mõlema ettevõtte palgatud tippadvokaadid. Groteskne olukord, kus maksumaksja maksab sisuliselt palka nii ettevõtete juhtidele, ettevõtteid kohtus esindavatele advokaatidele kui ka kohtunikele ja ametnikele, et välja selgitada, kas ta peaks oma raha hoidma vasakus või paremas püksitaskus. Seda skisofreenilist vaidlust iseendaga peegli ees võib ju olla naljakas vaadata, kuid etenduse pileti eest maksumaksjana maksta ei tahaks.

Kui ettevõtete juhtide kohustus ongi seista eelkõige oma firma huvide eest ning vajadusel kuni kohtuni välja vaielda, siis omaniku huve peab kaitsma üldkoosolek – ehk praegusel juhul minister Kadri Simson. Tema peab suutma näha ka suuremat pilti ning seisma maksumaksja huvide eest, vajadusel oma sõna jõuliselt maksma pannes. Kindlasti ei ole maksumaksja huvides selles kohtuvaidluses raha põletamine. Eraomanik ei laseks oma kahel ettevõttel kohtus vaielda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga soovib end sellest vaidlusest taandada, leides, et ministeeriumil ei ole põhjust sekkuda juhatuse tasandi otsustesse. "Tegemist on kahe ettevõtte vahelise ärivaidlusega, mille lahendab kohus," ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Rasmus Ruuda Postimehele antud kommentaaris. Kui nii, siis milleks me hoiame palgal ministrit, kes omaniku huve esindada ilmselgelt kas ei suuda või ei soovi.

Kui selles kohtuvaidluses proovida midagi positiivset näha, siis ehk ainult ilmekat näidet sellest, kuidas riik on võimetu käituma äriühingute efektiivse omanikuna. See võiks olla jõuline argument riigifirmade erastamise poolt. Ka see, et vaidluse keskmes olev rahaline nõue on tekkinud aastaid tagasi ning seda ei ole vahepealsete auditeerimiste käigus avastatud, näitab Eesti Raudtee juhtimise kvaliteeti.

Riik on halb omanik. Uuringud kinnitavad, et riik omanikuna on reeglina vähem motiveeritud tegelema innovatsiooni ja efektiivsusega, korruptsioonioht on suurem. Eesti Raudtee erastamisest on meil valulik kogemus olemas, kuid mis kehvasti, see uuesti. Kui taasriigistamisest möödunud aastad on midagi tõestanud, siis seda, et riik omanikuna hakkama ei saa.