Ärge laske tankiste püüdes kogu ärikeskkonda õhku

Eesti Võlausaldajate Liidu andmetel tegutseb Eestis umbes 700 tankisti, kellega on seotud enam kui 10 000 äriühingut koguvõlaga 355 miljonit eurot. Justiitsministeeriumis valminud äriseadustiku ja teiste seaduse muutmise eelnõu eesmärk on vähendada tankistide kasutamist ettevõtluses ja parandada ärikultuuri taset. Ometigi on tankistide seaduseks ristitud reformikava põhjustanud paljude ettevõtjate ja õigusekspertide häälekat meelepaha.

Äripäev leiab, et tankistidega võitlemine on vajalik, kuid lubamatu on selleks kasutada meetmeid, mis kahjustavad paljusid ausaid ettevõtjaid ja piiravad põhjendamatult ettevõtlusvabadust. Ei tohi hakata granaadiga ühte kala püüdma, kui pihta saab terve parv – tankistidega võib olla seotud vaid umbes 6% ettevõtetest.

Võtame näiteks punkti, mis takistab firma juhatusse pääsemast isikutel, kes on mõne teise sellise ettevõtte juhatuses, millel on majandusaasta aruanne või maksudokumendid esitamata. Riigi taotletav eesmärk on mõistetav – vältida skeemi, kus majanduslike raskuste korral kogu äriühingu vara kanditakse välja ning seejärel võõrandatakse osalus tankistile. Vaatamata õilsale eesmärgile pole sättest kuigi palju kasu, sest see ei välista – ehkki teeb raskemaks – sellise skeemi kasutamise, sest vana tankisti asemel leitakse lihtsalt uus. Küll aga teeb see elu keeruliseks majandusaasta aruande esitamata jätnud ettevõtetel, keda oli eelmise aasta novembri seisuga rohkem kui 44 000 ehk ligi veerandil kõigist äriühingutest.

Tartu Ülikooli õppejõu ja advokaadi Urmas Volensi hinnangul on piirang absurdne ning selges vastuolus ettevõtlusvabaduse ja vaba eneseteostuse põhiõigusega. Kui selle üle võib veel vaielda, siis eelnõu sätte põhimõttelise puudulikkuse üle mitte.

Mida siis teha? Üks lahendus on kuulda võtta kaubandus-tööstuskoda, kelle ettepaneku kohaselt tuleks aruannete mitteesitamise korral keelata isikul muu ettevõtte juhatuse liikmeks saamine ainult juhul, kui tegemist on korduva asjaoluga.

Teine eelnõu säte, mis on samasugune invaliid, kaotab võimaluse võõrandada osaühingu osalust olukorras, kus osaühingul on täitmata talle seadusega kehtestatud aruandluse kohustus. Sätte jõustumisel peaks hakkama arvestama riskiga, et maksudeklaratsiooni esitamisega hilinemisel või selles sisalduva eksimuse korral hakatakse tehinguid tagasi pöörama ja tekib tohutu segadus, halduskoormuse tarbetust kasvust nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele rääkimata.

Näiteks kui osanike tüli tõttu ei ole võimalik kinnitada majandusaasta aruannet, oleks lahenduseks, et üks pool müüb oma osa ära. Eelnõu muudaks sellise müügi tühiseks. Nokk kinni, saba lahti!

Kui ettevõtjaid sanktsioneeritakse karmilt olukorras, kus nad ei ole rikkunud mingeid kohustusi, on reformi mõju Eesti majanduskeskkonnale taotletavale vastupidine. Ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus mitte ei suurene, vaid väheneb. Tunnustatud ingelinvestor Rain Rannu hoiatab, et reform peletab Eestist investeeringud, mille meelitamiseks on palju vaeva nähtud.

Seetõttu teeme panuse sellele, et justiitsministeerium peab oma sõna ja võtab eelnõust seadust vormides mõistlikke arvamusi ja ettepanekuid arvesse.