Riik ei tohi võtta VEB fondi hüvitamise kohustust

Järgmisel nädalal võib selguda, kas VEB fondi sertifikaadiomanikud saavad 15 miljoni euro maksuraha võrra rikkamaks või ei. Esmaspäeval arutavad teemat koalitsioonipartnerid ning seejärel selgub, kas asi vormistatakse riigikogu otsusena. Pea veerand sajandit kestnud vaidlus jõuaks sellega lõpule.

Äripäev on seisukohal, et selliste vaidluste lahendamine riigikogu otsusega ei ole hea tava ning õigusriigis tuleks lähtuda seadustest. Riigikohus on aga otsustanud, et õiguslikku alust VEB fondi sertifikaatide alusel riigilt raha hüvitamist nõuda ei ole.

VEB Fondi habemega lugu sai alguse 1993. aastal, mil riigikogu otsustas, et Eesti pangandussektori päästmiseks on mõistlik eraldada kõigi ettevõtete Venemaal külmutatud nõuded kommertspankadest eraldi VEB fondi. Kommertspangad päästeti, kuid mitme nende kliendi nõuded seisavad siiani fondis sügavkülmas.

Ühelt poolt tundub õiglane, et riigikogu otsusega alguse saanud probleemide rägastik samuti riigikogu otsusega veerand sajandit hiljem lõpu leiaks. Teisalt on riigikogu juba 2012. aastal teinud otsuse, milles leiab, et õiglane ei oleks panna sertifikaatide hüvitamise kohustust Eesti maksumaksjale, kuna kontode blokeerimine on Venemaa ühepoolse otsustuse tagajärg. Riigikohus on selle otsuse tunnistanud õiguspäraseks ning seega ei ole riigil õiguslikku kohustust ettevõtjatele nende VEB fondi kinni jäänud raha välja maksta.

Uues riigikogu otsuse eelnõus rõhutaksegi seetõttu just sotsiaalsele õiglusele, mitte riikliku õigusliku kohustuse täitmisele. Eraldi väärib mainimist, et otsuse eelnõu on suures osas valminud advokaat Jüri Raidla büroos, kes esindab ka Tiit Vähi ettevõtet Silmet Grupp, millele kuulub 600 000 dollari ulatuses VEB fondi sertifikaate.

Kui riiklikud õigused ja kohustused on seadustega must-valgel sätestatud, siis sotsiaalne õiglus on midagi, mille üle otsustab igaüks ise vastavalt oma südametunnistusele. Äripäev on seisukohal, et maksumaksja raha jagamisel tuleks lähtuda rangelt seadusest, mitte kellegi kõhu- või süütundest. Seda enam, et selline sotsiaalsest õiglustundest lähtuv otsus loob pretsedendi ja võib endaga kaasa tuua uusi, seekord juba paberil olevatest seadustest tulenevaid kohustusi.

Sisuliselt võtaks Eesti riik VEB fondi nõuete hüvitamisel enda kanda teise riigi kohustused ning see avaks Pandora laeka ka teistele samasisulistele nõuetele. „Eelnõu vastuvõtmisega võib kaasneda Eesti Vabariigile õiguslikke tagajärgi seoses NSV Liidu välisvõlaga ja ühtlasi teatud oht Eesti Vabariigi õiguslikule järjepidevusele,“ kirjutab Tartu Ülikooli professor, akadeemik Lauri Mälksoo oma eelnõule antud eksperthinnangus.

Mälksoo leiab oma hinnangus, mida veidral kombel ei ole riigikogu kodulehele eelnõude andmebaasi lisatud, et kui riigikogu peaks otsustama VEB fondi nõuded kompenseerida, saaksid näiteks eraisikud analoogia najal öelda: ka minule tekitati mingis situatsioonis Moskva poolt kahju ja täna oleks ainus realistlik võimalus seda hüvitada, kui Eesti Vabariik ise selle kompenseeriks.

Eelnõule on oma hinnangu andnud ka justiitsministeerium ja rahandusministeerium, mis leiavad, et VEB fondi sertifikaadi omanikele väljamaksete tegemiseks puudub igasugune õiguslik kohustus. Rahandusministeerium märkis, et eelnõu ei ole kooskõlas põhiseaduse, Eesti Panga seaduse ega ka riigieelarve seadusega.

VEB fondi saagas on kindlasti tumedaid peatükke, mis väärivad lõpuni uurimist ning ehk ka tegelike kasusaajate väljaselgitamist ja vajadusel vastutusele võtmist, kuid riigikogu peaks oma otsuste tegemisel lähtuma eelkõige meie kõigi ühisest hüvest ning riigi huvidest. Riigi ja maksumaksjate huvides ei ole aga kindlasti VEB fondi nõuete hüvitamise kohustuse võtmine.