Hinnad kerkivad Eestis hoogsalt nagu pärmisai

Hinnatõus iseenesest ei ole hea ega halb. Töövõtjast tavatarbija võib praeguses olukorras olla pigem optimistlik, sest hoogne palgakasv prognooside kohaselt jätkub. Äripäev näeb äsja avaldatud aprilli tarbijahinnaindeksi muutuse valguses tõsist väljakutset ettevõtjatele, ennekõike eksportööridele. Oma negatiivse panuse annab siin Eesti üks olulisimaid välisturge Rootsi oma krooni nõrgenemisega euro suhtes. Valitsus peaks võimalike maksu- ja eelarvepoliitiliste otsuste, nagu aktsiiside langetamine, aga kindlasti ka laenuotsuste puhul analüüsima laiemat mõju majanduskeskkonnale.

Statistikaameti andmetel kerkis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,2%. Kaubad olid mullusega võrreldes 2,5% ja teenused 4,6% kallimad. Tõusnud on nii administratiivselt reguleeritavad (3,7%) kui mittereguleeritavad hinnad (3,1%). Olulised mõjutegurid siin on elektri ja mootorikütuste hindade kasv, toidu kõrgem hind ning palkade tõus. Elekter, soojusenergia ja küte on mullusega võrreldes kallinenud 6,1, bensiin 4,7 ja diislikütus 6,9 protsenti, mis avaldab olulist mõju kõigis valdkondades.

Toidu hindades peegeldub mullune põuasuvi. Näiteks kartul on mullusega võrreldes ligi poole kallim. Kütusehinnad on olnud heitlikud – mullu viimases kvartalis toornafta hind maailmaturul kukkus, tänavu on aga tõusnud. Tulemust näeb igaüks autoga tanklas käies. Heitlikkuse taga on euro nõrgenemine dollari suhtes, aga ka pinged rahvusvahelises poliitikas – kaubandussõjad, sanktsioonid, Brexit. Energia hind avaldab Eesti tarbijale paraku ka suhteliselt suuremat mõju kui vana Euroopa kodanikele.

Teisipäeval riigikogu ees käinud Eesti Panga president Ardo Hansson tõi välja, et viimase kaheksa aasta jooksul on palgad Eestis kasvanud umbes 6–7 protsenti aastas (mullu 9,4 protsenti), euroalal poolteist kuni paar protsenti aastas. Palgasurve ei kao lähiajal kuhugi. Swedbank näiteks prognoosib tänavu netopalga 5,3protsendist kasvu. Ettevõtete kasumlikkus on jätkuva palgaralli tõttu aga omakorda surve all ja pärsib paratamatult investeeringuid.

Laiema trendina paistab Eesti arenenud riikide seas silma küllaltki kõrge inflatsiooniga. USA majandus kasvas aasta alguses 3,2%, kuid inflatsioon jäi alla 2%. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ennustab tänavu euroala inflatsiooniks 1,3%, USA-le 2% ja arenguriikidele 4,9%. Meie eksporditurgudel hinnad ei kasva. Samas majandus kasvab, mis käib justkui vastu senist arusaama.

Miks see nii on? Esiteks uue, järjest odavneva tehnoloogia pealetung ja globaliseerumine, mis võimaldab tootmist hoida soodsamas kohas. Teiseks elanikkonna vananemine arenenud riikides. Nad lihtsalt ei osta nii palju kui noorena ja nende pensionile jäädes tulevad tööle nooremad, kelle palk siiski pikalt töötanute omast väiksem. Kolmandaks rahapoliitilised piirangud olukorras, kus säästmine ja investeerimine on võrdsed. Neljandaks põhjuseks, miks inflatsioon euroalal ja USAs on madal, on negatiivsemad used tulevikuootused.

Siiski peaks inflatsioon Eestis olema Eesti Panga ootuste kohaselt tänavu aasta lõikes pisut üle paari protsendi, mis on ka lähedane Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud määrale (2%). Laias laastus töötab aga ühendatud anumate põhimõte – palgad kasvavad, aga ka hinnad –, kuni püsib vahe Euroopa jõukamate riikidega.