Iga ettevõtja, kes ahvatleva tulu nimel kaudselt või lausa otseselt aitab kaasa Putini sõjale, saab endale äririskide kõrval pagasisse kontrollimatuid riske, moraalsest süüst kõnelemata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Alates päevast, mil Venemaa alustas Ukraina vastu täiemõõdulist sõda, on Kremli režiimi takistamiseks Läänes pakettide kaupa laotud majandussanktsioonide müüri. Ehitis on saanud järjest kõrgemaks, ent samal ajal, kui pilk on suunatud uutesse kõrgustesse, ei tohi unustada alumist osa, kus osa ehitusmaterjalist on eri põhjustel mäda.
Eesti eksport Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani on kasvanud pooleteise aastaga eksponentsiaalselt ning jätkab tõusu. Suure tõenäosusega jõuavad need kaubad edasi Venemaale.
Importkaupa on raske asendada, sõjakulud kasvavad, liitlasi napib.
Venemaa majandus on sõjaga kohanenud ja paremini toiminud, kui Läänes eeldati. Samas katsed luua laiemaid koostöö- ja selle pinnalt välispoliitilise toetuse võrgustikke on Venemaale olnud vähem edukad nende loodetust, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõjablogi 27. sissekandes.
Eesti ettevõtetel ei tasu Venemaa sanktsioonide lõppemisele ja suhete soojenemisele loota, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis EBSi rektor Meelis Kitsing.
Krasnodari krai kondiitritoodete vabrik valmistub oma toodangut Eestisse saatma – küpsiseid, marmelaadi, pastilaad ja muud. Tehase juhi sõnul on neil Eestis huvilisest partnerfirma olemas.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.