Iga ettevõtja, kes ahvatleva tulu nimel kaudselt või lausa otseselt aitab kaasa Putini sõjale, saab endale äririskide kõrval pagasisse kontrollimatuid riske, moraalsest süüst kõnelemata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Alates päevast, mil Venemaa alustas Ukraina vastu täiemõõdulist sõda, on Kremli režiimi takistamiseks Läänes pakettide kaupa laotud majandussanktsioonide müüri. Ehitis on saanud järjest kõrgemaks, ent samal ajal, kui pilk on suunatud uutesse kõrgustesse, ei tohi unustada alumist osa, kus osa ehitusmaterjalist on eri põhjustel mäda.
Eesti eksport Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani on kasvanud pooleteise aastaga eksponentsiaalselt ning jätkab tõusu. Suure tõenäosusega jõuavad need kaubad edasi Venemaale.
Importkaupa on raske asendada, sõjakulud kasvavad, liitlasi napib.
Venemaa majandus on sõjaga kohanenud ja paremini toiminud, kui Läänes eeldati. Samas katsed luua laiemaid koostöö- ja selle pinnalt välispoliitilise toetuse võrgustikke on Venemaale olnud vähem edukad nende loodetust, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõjablogi 27. sissekandes.
Eesti ettevõtetel ei tasu Venemaa sanktsioonide lõppemisele ja suhete soojenemisele loota, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis EBSi rektor Meelis Kitsing.
Krasnodari krai kondiitritoodete vabrik valmistub oma toodangut Eestisse saatma – küpsiseid, marmelaadi, pastilaad ja muud. Tehase juhi sõnul on neil Eestis huvilisest partnerfirma olemas.
Ettevõtted otsivad praeguses majandusseisus võimalusi kokkuhoiuks ja jätavad oluliste riskide vastu kindlustamata. Nii unustavad nad, et riskide realiseerumise korral võib tekkinud kahju suurus ähvardada ettevõtte toimimist või hoopistükkis selle lõpetada, hoiatab Eesti Kindlustusseltside Liit.