OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,68

OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,68

26.01.22, 15:38

Järve Biopuhastus aitab kümneid tuhandeid puhta veega

Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov on ettevõttega olnud peaaegu selle alguses saati. Alustati kahe mehega. Nüüdseks on palgal 80 inimese kanti. Oma viimase paarikümne aasta suurimaks töövõiduks peab mees Kohtla-Järve piirkonna ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist.

Äripäeva eriprojektid ja sisuturundusKui soovite samuti oma ettevõtet või toodet/teenust tutvustavat artiklit, küsige lisa 6670252 või kirjutage [email protected]

Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov

Jõhvi linnavalitsuse initsiatiivil tegid 2002. aastal Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli ja Püssi volikogu otsuse asutada osaühing Järve Biopuhastus. Järve Biopuhastus OÜ asutamisleping sõlmiti ja põhikiri kinnitati 20.03.2002. Korzanoviga tehti leping 2003. aasta suvel seoses Kohtla-Järve piirkondliku reoveesüsteemi rekonstrueerimisega, kuna ta oli projektijuht.

„Mind võeti just selle projekti arendamiseks, st hankedokumentide ettevalmistamiseks, rahvusvaheliste hangete korraldamiseks ja pärast seda töövõtulepingute administreerimiseks. Kohtla-Järve regionaalse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni all mõistetakse Ida-Viru maakonna Kohtla-Järve linna (Järve, Ahtme, Kukruse linnaosa) Jõhvi valla, Lüganuse valla, ja osaliselt ka Toila valla keskasulate ühiskanalisatsiooni. Tegevuse maksumuseks oli ligikaudu 40 miljonit krooni ja lõppes projekt 2011. aastal. Sellest projektist ettevõte algaski," meenutab juhatuse liige algusaegu. "Siis, kui mind võeti tööle, oli ettevõttes üksainus töötaja – juhataja Viktor Tomson, kellega töötasime koos 2007. aastani, mil ta siirdus pensionile. Minuga selles ettevõttes tehti tööleping number 2. Lühikese aja pärast tehti tööleping pr Andra Villersiga, kes endiselt töötab ettevõttes tootmisjuhina.“

Millega siis algusaegadel täpsemalt tegelesite?

Tegelesime projektijuhtidena kogu ühiskanalisatsiooni taristu rekonstrueerimise ja laiendamise korraldamisega. Järgmine projekt oli ühisveevarustuse rekonstrueerimine samas piirkonnas maksumusega 45 miljonit. 2006. aastast saadik lisandusid klassikalised vee-ettevõtja tegevused – taristuga opereerimine. Erinevatel aegadel määrati ühing vee-ettevõtjaks Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Lüganuse vallas ja Toila valla mõnedes tegevuspiirkondades. Hetkel on OÜ Järve Biopuhastus finants-, majanduslike ja tehniliste näitajate poolest hinnanguliselt samas kihis, kus asuvad näiteks Pärnu Vesi ja Narva Vesi.

Milliste põhimõtete järgi ettevõte toimetab?

Kui Järve Biopuhastus sajandi alguses asutati, oli seal neli osanikku võrdsetes osades – Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Kiviõli linn ja Püssi linn. Selline võrdsus oli taotluslik, sest osade jaotusel elanike arvu järgi oleksid saanud kolm väiksemat linna kokku alla 1/3 hääleõigusest ja oleksid tähtsamate otsuste tegemisel kõrvalseisjad. Ühingu asutamisdokumendid näevad ette ka võrdsuse säilitamise. Haldusreformi käigus ühinesid Kiviõli ja Püssi, aga pärast kahe osaniku ühinemist võõrandasid nad osa oma osast Kohtla-Järve linnale ja Jõhvi vallale ning meil on endiselt kõik võrdsed.

Teine oluline põhimõte on konsensuslikkus. Kõige tähtsamad otsused, eelkõige investeerimiskava ja selle muudatuste kinnitamine, tehakse, kui selle poolt hääletavad kõik osanikud. Võrdsus koostoimes konsensuslikkusega elimineerivad mistahes kaalutlemata ja läbimõtlemata otsuseid, kuna igal juhul peavad osanikud omavahel kokku leppima ja üksteisega arvestama. Kasumit ei jaotata, vaid investeeritakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristusse. Sedasi see ettevõte toimib.

Kõrgeim juhtorgan on osanike koosolek. Põhikiri näeb ette ka nõukogu, kus on samuti esindatud kõik osanikest omavalitsusüksused, igaühel 1 esindaja nõukogus. Varem esindatud oli ka Keskkonnaministeerium. Esimeseks pikaajaliseks nõukogu esimeheks oli härra Priit-Aulis Kesler, kes mängis ettevõtte loomisel suurt rolli. Tänasel päeval on nõukogu esimees Valeri Korb, kes samuti pikaajaliselt tegutseb ettevõtte juhtorganites. Praktiliselt kõik nõukogu otsused tehakse konsensuslikult. Siirad tänusõnad kõigile nõukogu liikmetele, nii kohalike omavalitsusüksuste kui ka Keskkonnaministeeriumi poolt, nende panuse eest ettevõtte tegevusse.

Tänase päeva seisuga osutame ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Lüganuse vallas, Jõhvi vallas, Kohtla Järve linnas ja Toila vallas, see on meie tegevuspiirkond. Ettevõttes töötab keskmiselt 80 inimest. See arv muutub ebaoluliselt aastast aastasse: tegevuspiirkond kogu aeg suureneb ning paralleelselt koosseisu optimeerimisega võetakse uued töötajad.

Kohtla-Järve reoveepuhasti.

Kas olete ses mõttes teenäitajad, et Eestis olite esimeste alustajate hulgas?

Minule teadaolevalt oleme esimene nn piirkondlik vee-ettevõtja Eestis. Asutati nii kohalike omavalitsusüksuste algatusel kui ka riigi suure ja igakülgse panusega, kes sealhulgas andis Keskkonnaministeeriumi kaudu meie omandisse üle esimesed varad – sellised objektid nagu eelkõige Kohtla Järve piirkondlik reoveepuhasti ning muud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise seisukohalt olulised käitised ja seadmed.

Olete sisuliselt kogu oma elu tegelenud vana veevarustuse rekonstrueerimisega?

Olin enne liitumist OÜga Järve Biopuhastus töötanud projektijuhina ASis Narva Vesi, valmistades ette Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist, mida edukalt jätkas minu kolleeg pr Hilje Õunapuu. Osalen ka teistes veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projektides.

Seega on teil olnud võimalus läbi pika aja jälgida olukorra arengut. Muutused on kindlasti märgatavad?

Kunagi tegutses meie tegevuspiirkonnas hoopis selline ettevõte nagu Eesti Vesi, riigile kuuluv vee-ettevõtja, kelle valduses, halduses ja omandis oli kogu veevarustuse ja kanalisatsiooni taristu Eestis. 90ndatel Eesti Vesi lõpetati ja tekkis palju väikseid vee-ettevõtjaid, mis ei pruukinud objektiivsetel põhjustel olla pikemas perspektiivis jätkusuutlikud. Meie tegevuspiirkonnas olid tegutsenud AS Viru Vesi, OÜ Jõhvi Veemajandus, mõnedes piirkondades osutavad ka praegu veeteenust meie kolleegid osaühingust Kiviõli Vesi. Väiksemates asulates olid tihti vee-ettevõtjateks omavalitsusüksused. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristusse investeeringute tegemine ja mis tahes muu ressursi kogumine ja suunamine sinnakanti, kus seda parasjagu vajatakse selle ülesehituse korral, oli üsnagi piiratud.

Tänase päeva seisuga osutab ettevõte veeteenust nii linnades kui ka väiksemates asulates, genereerides seeläbi rahavood, mis on piisavad tegevuskulude katmiseks, keskkonna- ja kvaliteedinõuete täitmiseks ning investeeringute tegemiseks mõistliku teenuseühiku kulu ja veehinna kohta. Samas ettevõte on endiselt juhitav tsentraliseeritult, selle struktuur ei ole ülikeeruline või hajutatud ning suhtlus tarbijaga on vahetu. Osanike struktuur on selline, mis võimaldab võtta otsused vastu menetlusökonoomselt. Esemeliselt kajastavad nõukogu ja osanike otsused tarbija vajadusi, sest otsused teevad needsamad ettevõtte tegevuspiirkonnas elavad tarbijad.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise seisund on parem suuremates asulates, eelkõige linnades, probleemsem väiksemates. Endiselt on olemas kanaliseerimata piirkondi ja muid puudusi. Joogivee kvaliteet on märgatavalt paranenud, eelkõige see on nähtav Kohtla-Järve linna ja Jõhvi linna näol. Jälle, puudusi on endiselt olemas ka joogiveevarustuse osas, eelkõige väiksemates asulates ja uutes tegevuspiirkondades. Eestis on vee-ettevõtjaid, kus vana ja uue taristu suhtarv, erakorraliste olukordade likvideerimise kiirus ja investeerimisvõimekus on parem, kuid võrdselt koheldakse võrdseid. Meie stardiplats ei olnud sugugi kõrge. Võrreldes olukorraga aastal 2002 on muutused märgatavad. Võimalik ka minu eksimine, kuid arvan, et valdavalt on tekkinud kindlus, et veeteenust osutatakse ja mistahes probleemid lahendatakse.

Järve Biopuhastus OÜ tähistab 20 aasta juubelit!

Osaühing Järve Biopuhastus varustab Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla, Lüganuse valla ja osaliselt Toila valla haldusterritooriumil tarbijaid joogiveega ning korraldab reo- ja sademevee ärajuhtimist ja puhastamist. Osaühingu nimi tulenes varem puhastusseadmete tööd korraldanud ASi Kiviter struktuuriüksusest „Biopuhastuse jaoskond“. Ettevõtte tegevuspiirkonnas elab umbkaudu 70 000 inimest. Ettevõtte loomise esmane eesmärk oli Kohtla-Järvel asuva regionaalse reoveepuhasti rekonstrueerimine Euroopa Liidu vahendite abil. Kuna Järve Biopuhastus arenes lühikese ajaga tugeva potentsiaaliga ja hästi majandavaks ettevõtteks, siis hiljem on mitmete kohalike omavalitsuste veevärgi opereerimised tulnud siia üle. Nii on esialgu ainult puhastusseadmete rekonstrueerimiseks loodud ettevõttest välja kujunenud üks suuremaid joogi- ja reoveega seotud teenuseid osutavaid vee-ettevõtteid.

Lisainfot ettevõtte kohta ja jooksvat infot saab ettevõtte kodulehelt idavesi.ee

Äripäeva eriprojektid ja sisuturundus

JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ

Seotud lood

Sisuturundus

29.10.24, 11:59

Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid

Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Järve Biopuhastus aitab kümneid tuhandeid puhta veega

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised