Ventilatsioonisüsteemide ehitaja Comfort AE juht: eesmärk pole kasvada, vaid head tööd teha

Kui 2021. aasta oli ettevõtte jaoks üks keerulisemaid, siis eelmine aasta läks Comfort AE jaoks suhteliselt hästi. „Oleme kasvanud, aga mitte üksiti hinna arvel, vaid tööd on olnud rohkem ning objektid on olnud suuremad. Ületasime maagilise 10 miljoni euro käibepiiri, mis on meie sektoris vägagi arvestatav number. Montaažimahu võrdluses oleme olnud konkurentidega võrreldes viimased aastad esimese kolme hulgas ning paaril viimasel suisa esimesed,” ütleb Rõõs. Ette­võtte põhikliendid on suuremad ehitusettevõtted nagu Nordecon AS, Merko Ehitus AS, Fund Ehitus OÜ ja Soome YIT kontsern.

„Tegelikult on nende 30 aasta jooksul tegu juba ju kolmanda kriisiga. Esimene oli Vene kriis 1997. aastal, millele järgnes 2008.–2010. aasta majandussurutis. Nüüd tabasid meid koroonakriis ning sõda ühekorraga. Meie tegevus koroona-aastatel kujunes väljakutsuvaks seoses sellega, et materjalide sisendhinnad kasvasid lühikese ajaperioodiga ligi 80% võrra ja materjalide tarneajad mitmekordistusid. Meie lepingud on üldjuhul pikaajalised ning enamik tellijaid on seisukohal, et mis iganes juhtugu, peab ettevõtja olema seda ette näinud. Ehk uhke sõnapaar – ettevõtja risk. Loodetavasti midagi nii hullu enam ei tule, kuigi hinnatõusuteateid saame iganädalaselt. Siiski arvan, et masujärgne aeg oli toona hullem,” räägib Rõõs.

Ta lisab, et ehitusturul läheb kindlasti kitsamaks, tööd jääb vähemaks ja sellega kaasneb ebameeldivaid asju nagu raha­voogude aeglustumine, maksejõuetus jne. „Aga midagi karastroofilist ka hetkel nagu ei näe. Kes ehitusfirmadest on normaalselt kapitaliseeritud, sellega ei juhtu midagi. Lihtsalt kõik meie ümber toimuv on uskumatu. Mul pole kunagi olnud sellist perioodi, et alustan päeva sõjablogide lugemisega!”

Rõõsi sõnul on Comfort AE eeliseks stabiilsus, pikaajalisus ja professionaalsus. „Viime oma objektid korrektselt lõpule ning pikk iga ja tõsiseltvõetavus on loonud usaldusväärsuse. Näeme oma liidrirolli just suurte objektide teostamisel.”

Tehnoloogia areneb väga kiirelt ning ventilatsiooniagregaatidest on saanud sisuliselt IT-seadmed. Rõõs möönab, et tase on aasta-aastalt kasvanud, spetsialistid on valdkonnateadlikumad ning kõik ehituse ja tehnoloogiaga seonduv on aina kvaliteetsem. Ehk kui veel mõnikümmend aastat tagasi tehti ehitussektoris nii teadmatusest kui ka rumalusest palju vigu, siis tänane ehitusjärelevalve on tema sõnul rangem ja põhjalikum isegi Soome järelevalvest. See omakorda on tekitanud sellise taseme, kus professionaalse suhtumiseta on keeruline püsida.

Aga kuidas üldse Comfort AE 30 aastat tagasi alguse sai? Idee luua firma, mis tooks Eestisse kvaliteetset Lääne sanitaartehnikat, said ettevõtte asutajad ühelt Soome tuttavalt, kes töötas Kotka Onnise müügijuhina. Rõõs, kes oli toona legendaarse Paide ansambli Paradoks klahvpillimängija, nakatas ideega ka sõbra Andres Jalaka ning nii saigi ettevõte Comfort AE alguse. Nimi pandi Rootsi ärituttava firma Comfort järgi, aga kuna Eestis oli juba kaks sarnase nimega äriühingut olemas, lisati sellele mõlema juhatuse liikme eesnimetähed. Täna on Rõõs Comfort AE enamikomanik.

Algselt Mäos sanitaartehnika hulgimüügiga tegelenud ettevõte oli Gustavs­bergi kaubamärgi ametlik esindaja ja maaletooja. „Lääne tooted olid toona nii kallid, et väikeses linnas oleks meie kaubale ostjaid nappinud. Asukohal Tallinna–Tartu maantee ääres oli oma eelis – meist sõitsid mööda Lõuna-Eesti rikkad metsaärimehed,” meenutab Rõõs. „Gustavsbergi tooted olid tõesti kallid. Meie toonased konkurendid soovitasid tegeleda odava Lõuna-Euroopa kaubaga, sest siis saaks ühte segistit müüa aasta jooksul kolm korda ja käive missugune. Olime mõnda aega ainus ettevõte, kust sai väljaspool pealinna osta kvaliteetset sanitaartehnikat.”

1995. aastal hakati maale tooma ka ventilatsiooniseadmeid. Rõõs kiidab, et algus oli väga tore, sest toonastel ehitajatel ning projekteerijatel polnud vajalikku oskusteavet lääne seadmetest, aga Comfort AE müügiguruks oli Soome seadmetootja endine juht, kelle tegevus osutus erakordselt viljakaks. Kui tema projekteerijatele rääkis, milline ventilatsiooniagregaat projekti sisse tuleb kirjutada, siis just see sinna ka paigaldatud sai.

Aastakümneid on Comfort AE teinud koostööd põhiliselt kolme Soome ventilatsiooniseadmete tootjaga, esindatavad kaubamärgid olid Enervent, Recair ning Energent. Rõõs rõhutab, et koostööpartneri valimisel tehnoloogia maale toomiseks on kõige olulisem tehniline tugi. „Kui tehniline tugi puudub, siis see hästi ei lõpe. Meil on oma partneritega pikaajalised ja usaldusväärsed suhted.”

1998. aastal kolis ettevõte Paidesse. „Mäo ruumid jäid pisikeseks ning otsustasime avada Paides suurema poe. Aasta varem olime alustanud ventilatsioonisüsteemide ehitusega. See juhtus kuidagi töö käigus: tarnisime seadmeid kohalikule ehitusettevõttele, kuid seal ei osatud nendega midagi peale hakata. Meie esimeseks objektiks sai Moe piiritustehase AGA gaasitsehhi ventilatsioon. Tegime töö ära ja saime aru, et see valdkond on meile sobivam, sest oleme tegelikult ikka ehitusinsenerid, mitte müügimehed. Nii hakkasimegi tasapisi müügilt ümber orienteeruma süsteemide paigaldusele, millest tänaseks on saanud peamine tegevusala.”

Alates 2000. aastatest turg muutus, konkurents tihenes Kvaliteetsetele lahendustele hakati otsima odavamaid alternatiive, märksõnaks oli hind. „Moodi läksid seadmete asendused, projektis kajastatu ei huvitanud kedagi, kuigi kvaliteedi vahe oli kohati võrreldav nagu Moskvitšil ja Mercedesel,” räägib Rõõs. „Tänaseks oleme ringiga tagasi seal, et projektijärgsed lahendused on domineerivamad ja asenduste tegemisel jälgitakse kvaliteedi vastavust. Samas on jälle tulemas keerulisemad ajad, Eesti turg on väga avatud, müügil on seadmeid kogu maailmast ja märksõnaks ikka endiselt on hind.”

Comfort AE on aastaid toimetanud ka Soome ja Rootsi turgudel ning omatakse head ülevaadet seal toimuvast. „Soomes olime väga aktiivsed aastatel 2006–2019, ent koroonakriisiga seonduvalt tõmbusime tagasi kodumaale. Siiski oleme hoidnud registreeringud alles, et vajadusel võiksime seal taas objekte ette võtta. Hetkel on aga Eestis tööd enam kui küll,” räägib Rõõs.

Tema sõnul töötatavad Eesti ehitus­ettevõtted ebareaalsete tähtaegadega – ehitamistempo on Soomest 2–2,5 korda kiirem. Teisel pool lahte on ehitusprotsess realistlik, millest tegelikult tuleks ka siin eeskuju võtta, sest siis saaksid ehitajad tehnoloogianõudeid jälgida.

Palju tööd tähendab palju töötegijaid ning ka Comfort AE on viimasel kahel aastal jõudsalt oma töötajaskonda kasvatanud. Täna töötab ettevõttes 45 inimest, kuid Rõõs rõhutab, et eesmärk ei ole kasvada, vaid tööd hästi teha. „Ega heade töötajate leidmine lihtne pole, eriti suveperioodil, kui hulk noori töömehi tahab puhata, aga koolide ja lasteaedade valmimise tähtajad kaelas ja ka üldiselt väga palju tööd. Eriti keeruline on leida väljaõppinud töötajaid, mistõttu oleme läinud tihti seda teed, et koolitame ise.”

Ettevõttes on inimesi, kes on siin töötanud juba üle 20 aasta. Samuti on mitmeid, kes on Comfort AE-s juba mitmendal ringil. „See oleneb üldisest majandusseisust,” muigab Rõõs. „Kui ajad on head, minnakse ise ettevõtlust tegema. Lähevad ajad keeruliseks, tullakse tagasi. Aga me ei ole kunagi ühegi töötaja taga ust lõplikult sulgenud, vaid ootame rõõmuga häid inimesi tagasi! Ju siin on hea õhkkond, ohutu töökeskkond ja konkurentsivõimeline palk, et inimesed tahavad meil töötada. Heameel on selle üle, et meie strateegiline tegevkaader on kõik noored inimesed, teotahet täis ja eesmärkidele pühendunud. Kõigil ettevõtetel on oma elukaar ja meie püüame kasvada tasa ja targu, et olla ikka veel tõusufaasis.”

Vaata ka comfort.ee