Lennuliiklusteeninduse AS on veerandsaja aastaga tõusnud omas vallas Euroopa tippu

„Tulles ühest kõige arenenumast ja uuenduslikumast digiühiskonnast maailmas, annab see meile teadmised ja jõu digitaalsete muudatuste elluviimiseks aeronavigatsiooni valdkonnas. Kõrgtehnoloogia ja digitaliseerimiseta ohutut lennuliiklust ei taga ning Eesti on selles vallas Euroopas esirinnas,” kinnitab Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees ja tegevjuht Ivar Värk.

Juhatuse liikme ja lennundusvaldkonna juhi Üllar Salumäe sõnul on ettevõtte veerandsaja tegevusaasta jooksul aeronavigatsiooniliste teenuste osutamise tehnoloogias toimunud mitmeid olulisi muudatusi. „25 aastat tagasi edastati valdav osa lennundusteadetest telegraafi võrku kasutades, seireseadmed põhinesid ainult radartehnoloogial, telefoniliinid olid analoogvõrgus,” toob ta näiteid. Tänapäeval toimub aga suur infovahetusest lennujuhtimiskeskuste vahel automaatselt, samuti toimub üha enam automaatsemalt ka maa-õhk infovahetus. Lennujuhtimises kasutatavad süsteemid on oluliselt töökindlamad ja need on ainult üksikud näited toimunud tehnoloogilistest muutustest.

Kui mõelda ettevõtte ajaloo jooksul toimunud tähtsamatele otsustele, on märkimisväärne Eurocat (Topsky) lennujuhtimissüsteemi kasutuselevõtmine ning arendamine koostöös soomlastega. Selle tulemusena on loodud piiriüle­se lennuliikluse korraldamise süsteem FINEST, mille eesmärk on Eesti ja Soome õhuruumi lõimimine, kus vastavalt vajadusele võivad Eesti lennujuhid juhtida lende Soome õhuruumis ja vastupidi. Tegemist on Euroopa esimese omataolise katsega ühendada kahe riigi õhuruum. FINEST projekt on jõudnud oma tehniliste arenduste poolest lõpufaasi ja hetkel peetakse veel viimaseid konsultatsioone kahe riigi vahel. Ühise õhuruumi kasutuselevõtt on planeeritud lähiaastatele.

Salumäe lisab, et väga olulised sammud Lennuliiklusteeninduse tegevuses on olnud UTM (Unmanned Aircraft Systems Traffic Management) ehk mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteem ja irdtorni ehk kaugjuhitava lennujuhtimistorni projektid. Viimane tähendab, et lähilennujuhtimise või lennuinfoteenust on võimalik osutada video-audiosüsteemi vahendusel ja lennujuhi töökoht ei pea enam paiknema lennuvälja füüsilises tornis.

Kaugjuhitava lennuliiklustorni (nn irdtorni) lahendus on täna juba paigaldatud Kuressaare ja Tartu lennuväljadele ning teenust hakatakse osutama nendele lennuväljadele Tallinnast irdtornikeskusest. Lisaks oli ettevõte ka Euroopa üks esimesi, mis hakkas juba enam kui kümme aastat tagasi teostama lendude arvestust elektrooniliselt ja andmebaasipõhiselt.

Juhatuse liikmed nendivad, et Eesti edu arendustegevustes Euroopa suurte lennujuhtimiskeskuste ees on andnud meie väiksus, avatus ning paindlikkus. „Oleme uutest tehnoloogiatest kiirelt kinni haaranud ning soomlaste näol on meil ka väga head partnerid. Riigina on Soome küll suurem, ent nende lennuliikluse suurus on võrreldav meiega ja vähetähtis pole ka sarnane mõtteviis. Kuigi siin arendatavad süsteemid võivad esmapilgul ju tunduda Euroopa nurgas nikerdatava projektikesena, on Euroopa Liidu institutsioonid andnud märku, et oleme muule maailmale eeskujuks.”

Ehkki seda on praegu keeruline ette kujutada, võivad juba lähitulevikus saada meie igapäevaeluks droonid, mis pildistavad ja transpordivad pakke ning ka inimesi. Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk kinnitab, et just sinna me teel olemegi: tulevikus saab juhita õhutaksoga Viimsist tipptunni ajal kiiresti lennujaama kulgeda või tellida hommikukohvi enda akna taha drooniga. Siiski on tema sõnul droonide arengus veel hulk takistusi alates erinevatest regulatsioonidest ja lõpetades linnaruumi planeerimisega. Näiteks vajab vastust küsimus, kus on linnaruumis ja linnade lähedal need kohad, kuhu rajada droonijaamad. Tegu on punktidega, kust võib alata logistiline ahel nii inimeste kui ka esemete liikumisel.

Õhus loob turvalisuse see, et liiklusse lubatakse ainult kontrollitud sõidukeid, kõik lennud on ette teada ja kogu õhuliiklust suunavad lennujuhid, kes näevad kõiki taeva all toimetajaid ja oskavad neid üksteisest turvaliselt mööduma suunata. Droonide sõiduteekonnad ja -ajad registreeritakse eelnevalt sarnaselt lennukitega ning lennujuhid näevad oma kaartidel piloodiga õhusõidukite kõrval ka automaatselt lendavaid sõidukeid.

„Meie tugevus on meie inimeste erialane asjatundlikkus ning võimekus olla turvaline teejuht Eesti õhuruumis ja konkurentsivõimeline Euroopa turul. Oleme oma tegevustes alati ausad ja avatud. Mõtleme alati kliendi heaolule ja sellele, kuidas oma tegevustega mõjutaksime kõige vähem keskkonda,” ütleb Värk.

Ta nendib, et viimased aastad on lennunduses olnud väga volatiilsed ja nii ei ole ka Lennuliiklusteenindus jäänud sellest puutumata. „Koroonakriis ning sõda Ukrainas on väga otseselt mõjutanud lendamist ja lende ja see omakorda meie ettevõtte tegemisi. Panustamine töötajate arengusse on olnud oluline kogu ettevõtte 25 tegutsemisaasta jooksul ja on seda ka praegu.”

Ettevõtte meeskond koosneb ligi 200 töötajast, kellest 83% on lennundusvaldkonna eksperdid, 62% mehed ja 38% naised ning meie inimeste keskmine staaž on 11,5 aastat.

„Meie inimeste olulisim motivatsioon on võimalus teha tööd nii põnevas valdkonnas, kus tunneme iga päev, et meie tööl on tähendus. Ja pole palju öelda, et siin majas on kõik inimesed oma elukutse fännid. Ettevõte püüab omalt poolt luua väga head töökeskkonda, pakub töötajatele erinevaid soodustusi ja hüvesid, et sisemine motivatsioon ikka püsiks ja areng oleks toetatud,” räägib Värk.

„Meie töötajad seovad kolme põhiväärtust. Need on areng – me arendame ennast ja lennundust laiemalt. Teiseks koostöö ehk tulemusi saavutatakse ainult koostöös ning kolmandaks ausus ja avatus, mis tähendab, et oleme oma suhtumises avatud ja tegemistes läbipaistvad.”

Loe lähemalt Lennuliiklusteeninduse kohta www.eans.ee