KOMMENTAAR: Kuidas viiviseid vähendada?

Kohus ei või vähendada viivist omal algatusel, vaid üksnes poole taotlusel. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud kindlat reeglit, milleni kohus viivist menetluse käigus vähendab, see sõltub alati konkreetsetest asjaoludest. Samas on välja kujunenud põhimõtted, mida viiviste puhul kohtupraktikas üldiselt järgitakse:

Reeglina ei vähendata viivisenõuet alla seaduses sätestatud määra (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas).

Kui viivisenõue ületab põhivõlga, siis tuleb seda kohtus põhjendada võlausaldajal. Reeglina loetakse põhivõlga ületav viivis põhjendamatuks.

Reeglina ei loeta põhjendamatuks viivist, mis on kuni pool põhivõlast.Oluline on meeles pidada, et kohus ei või vähendada viivist omal algatusel, vaid üksnes poole taotlusel.

Riigikohus leidis oma hiljutises lahendis (tsiviilkolleegiumi 25.02.2010 otsus nr 3-2-1-167-09), et võlasumma lõpliku tasumiseni väljamõistetava viivise vähendamise nõude võib esitada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist. Nii ongi menetlusosalisel õigus nõuda kohtult viivise vähendamist ka nn etteulatuvalt selliste viivisemaksete osas, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajal veel sissenõutavad, kuid mille maksmise kohustus poolel hiljem tekib.

Selles kohtuasjas vaidluse all olnud krediidilepingus oli nii lepingujärgne intressi- kui ka hageja nõutav viivisemäär 24,99% aastas, kusjuures hagi esitamise hetkel moodustas põhivõlgnevus 59 375,70 krooni, intress 7600,64 krooni ning viivis 13 484,86 krooni, mida hageja menetluse käigus suurendas 19 036,34 kroonini.

Esiteks võrdlesid alama astme kohtud krediidilepingu intressi- ning nõutavat viivisemäära ning leidsid, et kuna kostjad olid kohustatud maksma hagejale krediidisummalt suhteliselt kõrget intressi, on intressimääraga samas määras viivise väljamõistmine kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Teiseks analüüsisid kohtud kostjate majanduslikku seisu ja nende sissetulekuid ning lugesid viivise vähendamise põhjendaks asjaoluga, et kostjad ei tööta ning nende ainsad sissetulekud on sotsiaalabitoetused. Kolmandaks märkisid kohtud, et vähendatud viivisemäär on suurem, kui seaduses sätestatud viivisemäär.

Nendel põhjustel vähendas kohus nimetatud vaidluses viivise vähendamist nõudnud kostja suhtes viivist 19 036,34 kroonilt 10 000 kroonini ehk varasemalt 24,99 protsendilt ligikaudu 12,5 protsendile aastas.