Katari LNGst, Eestist ja Veolia Dalkiast

LNG ehk vedelatud maagaas on üha kasvava tähtsusega energiaallikas. Olles puhas ning lihtsasti transporditav on LNG energiakandjaks nii elektritootmises kui ka tööstus- ja eratarbijatele. 

Kuna veel ei ole tekkinud LNG kartelli, sarnaselt OPECile, siis on hind paindlik ning läbirääkimiste küsimus. Kasvavad tootmismahud suurendavad pakkumist maailmaturul, lisaks on LNG tootjate hulk suur.

Turu paindlikkusele kliendi seisukohast aitab kaasa ka asjaolu, et LNGd ja tavaliselt maagaasi saab kasutada samas võrgus, ehk hinnasurve tootjatele on suur.

Katari edu võtmeks on pikaajaline planeerimine ning rahvusvahelisel tasemel tähtsatesse ettevõtetes vähemusosaluste ostmisel. Katar soovib jääda maailma suurimaks LNG tootjaks ning praegune investeeringute maht ei jäta kahtlust Katari positsiooni säilimises.

Vedelgaasi osa maailma gaasitarbimises on ca 18% (aastal 2002 vaid 10%). Tootmisvõimususte kiire kasv on tekitanud tarbijariikides vajaduse rajada vedelagaasi terminale. Reeglina alternatiivina gaasimaardlatest tarnitavale maagaasile.

LNG transport on muutunud kiireks ja globaalseks. Kokku on meredel seilamas või kohe valmimas peaaegu 400 LNG laeva. Ligikaudu 90% laevadest kuuluvast LNG tootjatele ning sidusettevõtetele.

Samas on märgatav trend, kus LNG laevad on sarnaselt teistele kaubalaevadele investeerimisobjektid mida reederid opereerivad. Paindliku ning sõltumatu LNG tarneahela võtmeks on just see osa laevatikust.

LNG toodangust müüakse 70-80% pikaajaliste tarnelepingute alusel. Nii varustab Katar LNGga terminale Jaapanis, Koeras ja South Hooki terminali Lõuna-Inglismaal.

Nn vaba maht müüakse spot-hinnaga ning hind on seal väga muutuv. Kuna LNG tootmine on mahuäri, siis müüakse LNGd sageli turuhinnast odavama hinnaga nn mittestrateegilistele klientidele.

Katar on maailma suurim LNG eksportija. Lähiajal valmiv tootmisvõimus on 77 miljonit tonni aastas - 170 mln m3 ehk 170-kordne aastane gaasitarbimine Eestis - ning ühtlasi oluline investor energeetika infrastruktuuri kogu maailmas. LNG hind muutub konkurentsivõimeliseks alates 2000 km vahemaast. Seega oleks LNG transpordi hind sisuliselt sama nii Suurbritannia kui ka Eesti jaoks.

Siinse regiooni gaasieksperdid soovitavad klientidel hoida terminalis ca 70 päeva varu juhul, kui enamus LNGst ostetakse ühekordsete lepingute alusel. Samas on turg arenev ning tulevikus piisab tarnekindluse tagamisel ka vaiksemast varust.

Katari riiklikud fondid investeerivad ka lisaks LNG laevastikule ka ülejäänud osadesse tarneahelast. Sobiv näide on siinkohas Souhth Hooki terminal, kuid väidetavalt käivad läbirääkimisest ka Lääne-Euroopa gaasi jaotusvõrku omavate ettevõtetega.

Tänavu mais allkirjastati memorandum, mille kohaselt Katari investeerib Kreekasse 6,6 miljardit USA dollarit LNG terminali, elektrijaama - see müüks elektrit ka Itaaliasse - ning seotud infrastruktuuri rajamisse. Lisaks eelnevale, tarnib Katar Poola nelja aasta pärast miljon tonni LNGd aastas. See on umbes 2,3kordne Eesti aastane gaasi tarbimine.

Vaadates Dalkia strateegiat ning selle sobivust Katari riikliku investeerimisstrateegiaga, võib osaluste ostmine Euroopa gaasiettevõtetes ja jaotusvõrkudes olla lähiaastate küsimus.

Katari eripäraks on investeeringute tegemine koos strateegilise partneriga või vähemusosaluse ost. Põhjuseks on väike administreerimisvõimekus, samuti portfelli kirjusus.

Katari poolt vaadates võiks Eesti jaotusvõrk ja terminalid huvi pakkuda vaid siis, kui nende kaudu tekib ligipääs kogu regiooni gaasiturule. Esimesena turule tulev terminal saab tugeva konkurentsieelise ning muudab mõttetuks edasiste terminalide rajamise.

Vabanev gaasiturg vähendaks Eesti, Läti Leedu ja Soome sõltuvust Venemaa gaasist. Arvata võib, et Vene tarnijatele ei ole meelepärane mõju vähenemine regioonis, kus on üle 10 miljoni gaasitarbija.

Nii gaasivõrkude ostmiseks tehtava investeeringu kui ka võimaliku LNG terminali rajamist tuleb näha osana investeeringust EL-i energiajulgeolekusse ning seetõttu on oluline ka selle rahastamine euroliidu vahenditest.