Ettepanek: alandame käibe- ja erisoodustusmaksu toitlustuses

Praegu kehtib toitlustusteenuse maksusoodustus ühel või teisel kujul 27 liikmesriigist 12 ning kõikides on muudatus juba ka olulist positiivset mõju avaldanud. Värskelt astuti säärane samm Rootsi Kuningriigis, kus restoranides pakutava toidu käibemaksu alandati 25 protsendilt 12 protsendile.

Kuigi Eesti restoranide valdkond on viimase kümnendi jooksul jõuliselt arenenud peame tõdema, et praegu on toitlustusettevõtete konkurentsivõime väike ning investeerimissuutlikus nõrk. See võib omakorda tähendada toitlustusvaldkonna arengu olulist aeglustumist ja töökohtade vähenemist.

Mõjutab 16 000 inimest

Nii mõnigi poliitik on kahelnud meie liidu ettepaneku vajalikuses. Üks minister on otsesõnu öelnud, et väljas söömine on luksus. Kuid restoranide kadumine ei ole löök vaid paadunud gurmaanide suu pihta, vaid mõjutab ka valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut. Eestis saab praegu toitlustussektorist igapäevast palka üle 16 000 inimese.

Tegelikult on Eestis edukaid restoraniärisid, mis arvestatavat kasumit suudavad teenida, vaid käputäis, needki pea kõik Tallinnas. Ülejäänud asulates rabavad aga restorani-pubiomanikud ellujäämise nimel ise mitme eest tööd teha, kuna nad ei saa endale piisavalt töötajaid lihtsalt lubada. Palgasurve on aga õhus – meedia on juba täis jutte, et palgad peavad kohe kerkima hakkama. Ühesõnaga, jutud, et restoraniärist saab mõnuga kasumit pumbata, on pehmelt öeldes asjatundmatud.

Praegu on kolmandik toitlustusettevõtetest negatiivse krediidireitinguga. Isegi heades asukohtades vahetuvad restoranipidajad sageli – pankrot ei küsi aadressi. Toitlustusettevõtted tegutsevad kahjumlikult, konkurents keskendub eelkõige hinnale ning kvaliteedi tõstmine on sellistes oludes väga raske.

Muidugi võib öelda, et meil siin Eestis on kapitalism, vaba turumajandusja nii edasi, et turg paneb ise asjad paika ning väetid ärgu toitlustusärisse üldse ronigugi. Kuid kas me tõesti tahame, et kümne aasta pärast saaks Eesti toidukunsti nautida vaid Tallinnas ja Tartus, suvel ka Pärnus? Ning valikuks on vaid pippuripihv ja Big Mac?

Soome annab eeskuju

Käibemaksumäära alandamine on oluline sektori ja ettevõtete käibe kasvuks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kuiv statistika näitab, et Soomes on eelmise aasta 1. juulist vähendatud toitlustusteenuse käibemaksumäär sektorit märkimisväärselt elavdanud – ettevõtete efektiivsus on kasvanud, sektori tööhõive paranenud ja tarbijale on toidu hind alanenud. Just, toitude hinnad on üle 6% alanenud, maksumuudatus pole hindu samaks jättes pubipidajate taskutesse voolanud, nagu skeptikud valjuhäälselt kuulutavad.

Heaks näiteks on Prantsusmaa, kus toitlustussektori käibemaksumäära alandati juba 2009. aastal, kuid kuhu ometi veel selsamal 2009. aastal jätsid turistid ligi 50 miljardit eurot maksutulu.

Toitlustussektori hea käekäik on oluline ka kogu Eesti turismi kui majandusharu arengu seisukohalt. Ma olen 100% kindel, et maksusoodustused elavdavad Eesti turismisektorit. Turistid, toitlustamine ja riiki jäetava raha hulk on omavahel otseses ja tugevas seoses. Samas on Eesti riik nimetanud turismi üheks oma prioriteetsemaks valdkonnaks, mis aitab riiki tuua tööd ja raha.

Näen kolme kasu

Erisoodustusmaksu kaotamine aitaks aga kokku hoida riigi sotsiaalkuludelt. Uskumatu? Ei, tegelikult lööks erisoodustusmaksu kaotamine mitut kärbest ühe hoobiga – esiteks tagaks see toitlustusasutustele stabiilse käibe ning teiseks, igapäevane soe lõunasöök parandaks oluliselt tööinimeste tervist. Ja kolmandaks – tööandjad saavad töötajaid motiveerida lõunate toetamisega, mis omakorda parandab tööviljakust.

Mis see kõik maksma läheb? Mille arvelt peaks riik selle väheneva käibemaksulaekumise katma? Vastus on väga lihtne – nimetatud maksumuudatused toovad kaasa kogu sektori käibe ja efektiivsuse olulise kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi toitlustuskohti ja taastab ning loob hulgaliselt uusi töökohti. Kuna toitlustussektor ei nõua töö leidmiseks liiga pikka eelnevat koolitusaega, on muutuse efekt saavutatav väga kiiresti. Kindlasti suureneb tööhõive kiiresti kogu Eesti turismisektoris. Tööhõive suurenemine tähendab teatavasti aga oluliselt suuremaid maksulaekumisi – tööjõumaksud pole Eestis väikesed.