Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate palkadest. Vähem on räägitud sellest, et riik tõstab uuest aastast õpetajate miinimumpalka, mis toob kaasa õpetajate keskmise palga kasvu, kuid ei tähenda automaatselt iga õpetaja palga kasvu, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik.
Konkreetse õpetaja konkreetne palganumber sõltub siiski konkreetse kooli juhist ja pidajast. Koolijuht lähtub palga määramisel õpetajate kvalifikatsioonist, oskustest ja panusest. Muidugi mõjutavad koolijuhi otsust ka kohalikud poliitilised valikud – omavalitsuse toel on koolil hõlpsam õpetajaid väärtustada.
Õpetaja keskmine jääb riigi keskmisele alla napilt. 2010 oli õpetajate keskmine brutokuupalk 772 eurot, Eesti keskmisest brutokuupalgast 20 eurot väiksem. Kuid õpetajate keskmine töötasu oli enamikus maakondades kohalikust keskmisest 11-32% suurem, vaid Harjumaa õpetajad teenisid maakonna keskmisest palgast vähem. Vaatamata sellele on selge, et õpetajate keskmist palka on vaja tõsta. Haridus- ja teadusministeerium on eesmärgiks seadnud, et uuest aastast ei jääks õpetaja kuupalga alammäär alla 700 euro ning et kolme aasta pärast ületaks õpetajate keskmine palk riigi keskmist 20%.
Kuid millest palgatõusu rahastada? Sellele on mitmed poliitikud, organisatsioonid ja teadlased juba vastanud – esmalt tuleb läbi viia haridusreform. Hariduskulud Eestis on küll protsendina sisemajanduse kogutoodangust Euroopas suurimate hulgas, kuid suured kulutused pole toonud õpetajate rahulolu.Näiteks 2010 ulatusid Eestis hariduskulud 6,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (ELi liikmesriikide keskmine samal aastal oli 5,5% SKTst). Hariduskuludest peaaegu 60% on suunatud personalikuludeks. Kui kasvatada üldhariduskuludes õpetajate palgavahendite osakaalu 3 protsendipunkti võrra, oleks võimalik õpetaja palka tõsta 8%. Selle saavutamiseks on mituvõimalust, nt õpetajate koolituskulude, koolide investeeringute või õppevara rahastamise korralduse muudatused.
Võrreldes 1995. aastaga on õpilaste arv kahanenud kolmandiku võrra, koolide arv on aga märksa vähem. Õpetajate ametikohtade arv on püsinud aga muutumatu. Ebaotstarbekalt tiheda koolivõrgu ülalpidamine on kallis ja see ei ole võimaldanud ka õpetajate palka piisavalt tõsta. Lühidalt öeldes on õpetajate palgatõusuks kolm allikat: koolikorralduse reform, olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Autor: Vilja Kiisler, Kadri Maasik
Seotud lood
Äripäeva hinnangul peab õpetaja keskmine brutopalk tõusma tuhande euroni kuus. See on psühholoogiline piir, mis hoiaks õpetajaid Eestis, parandaks nende elujärge ja mainet ning innustaks neid andma haridust, mille jagamise tagamisest tähtsamat ülesannet riigil vaevalt olla saab.
Ajal mil sotsiaalministeeriumi juurde luuakse nõukoda, et uurida, kuidas edeneb naiste ja meeste palgalõhe ületamine, kasutab rahandusminister sedasama palgalõhe argumenti väitmiseks, et õpetajate palk pole sugugi halb.
Õpetajate palka tuhande euroni tõstmine sõltub sellest, kuidas prioriteete seada. Siin on vaja ühiskondlikku kokkulepet ning sisulisi arutelusid, kommenteeris Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.
Juuste hõrenemine ja kiilanemine tekitab pidevalt stressi? 14aastase kogemusega juuksespetsialist annab nõu juuste efektiivseks taastamiseks ning ka juuste siirdamise eel- ja järelhoolduseks.