ÄP: seome palgad tulemusega

See täidab mitut eesmärki korraga. Esiteks on tulemuspalga suuremal osakaalul ettevõtte juht motiveeritum eesmärke täitma ja neid ületama. Teiseks, sõltudes tulemustest on riigifirma juhi palk läbipaistvam ja põhjendatum, eriti võrreldes abstraktse “turunõudluse” nime all seatud numbriga. Kolmandaks on tulemuspalk osa lojaalsusprogrammist, eriti konkurentsitihedates valdkondades nagu lennundus, mis on oluline just tippspetsialistide palkamisel. Keskpärastele on töö asemel motivatsiooniks ametikoht. Neljandaks hajutab tulemustasu praegusest paremini omanike ja tippjuhi vahel riske.

Ilmekas näide on Estonian Air, kus on keeruline või isegi võimatu ratsionaalselt, veel vähem emotsionaalselt, põhjendada, miks 17 miljonit eurot rekordkahjumit teeniva firma juht teenib Eesti mõistes rekordsuurt enam kui 33 000 eurost palka. Tero Taskila võibki olla parim valik nii oma kogemustepagasi kui ka oskuste poolest, kuid isegi Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius möönis, et praegu saab Taskila iga kuu justkui avanssi. Kui Taskila suudaks 2-3 aastaga viia Estonian Airi 10 miljoni euroga plussi, oleks selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ka näiteks poole või miljoni euro maksmine tulemustasuks.T

ugevaks vastuargumendiks on, et tulemuspalgale orienteerumisel ei soovita kahjumis ettevõtet juhtima tulla. Kuid esiteks ei tähenda orienteeritud tulemuspalgale seda, et põhipalk jääb maksmata. Ja teiseks ei saa eeldada, et risk on ühepoolne. Et ettevõte omanik katab üheaegselt nii kõrge palgakulu kui ka võimaliku kahjumi. Risk peab olema jagatud ehk ka juht ametit vastu võttes teadma, et ebaõnnestumisel jääb osa palgast saamata. Argumendi lükkab aga kõige ehedamalt ümber reaalne olukord, kus näiteks Estonian Airi puhul Tero Taskila oleks Joakim Heleniuse sõnul olnud nõus tulemuspalgaga.

Teine tulemustasuga saavutatav eesmärk on tippjuhi ettevõttega sidumine. Täna võib hüpoteetiliselt juhtuda, et n-ö avansina kõrget palka saanud juht otsustab enne tulemuse saavutamist lahkuda või lüüakse konkurendi poolt üle. Nii jääb kogu kaotus taas riigiettevõtte omaniku kanda. Makstes aga palga välja kogu ulatuses alles pärast tulemuste saavutamist, seotakse tippjuht ettevõttega pikemalt.

Muudame seadust. Põhjus, miks tulemustasude maksmisest hoidutakse võib hoopis olla muus. Tulemuspalk eeldab, et selgeks on vaieldud ja paika pandud nii eesmärgid kui ka mõõdetavad kriteeriumid. Näib, et tihti ei ole seda riigifirmade puhul tehtud. Ilmekas näide on siin Eesti Energia – kuidas mõõta ettevõtte tulemust? Kas kõrge kasumina ja riigituludesse makstava dividendina? Soodsa elektrihinnana tarbijatele? Või uute turgude vallutamisena?  Nii on ka ettevõte juhi Sandor Liive palka põhjendatud turunõudlusega. Samas on keeruline mõõta turunõudlust monopoolse ettevõtte juhtametisse, kus lisaks ühena vähestest Eesti firmadest on juhtide tegevus vastutuskindlustusega kindlustatud.

Praeguse seaduse alusel on võimalus siduda palk tulemusega oluliselt piiratud, sest tulemustasu ei tohi ületada nelja keskmist kuupalka. See tähendab, et isegi hea tulemuse saavutamisel on kõige olulisem põhipalga suurus. Peamiselt riigieelarveliste asutuste loogikast lähtuv punkt vajab uuendamist.

Autor: 1185-aripaev