Küsimusele, kas haridus saaks ise genereerida suuri rahavoogusid, on eeldatud eitavat vastust. Eituse asemel võiks aga analüüsida ka jaatust.
Üks võimalik lahendus on odava veebipõhise hariduse arendamine maailmaturgudele, eeskätt mõnele suure rahvaarvu ja noore elanikkonnaga Lõuna-Ameerika, Aasia või Aafrika riigile. Töötades välja nii universaalset kui ka lokaliseeritud haridusalast oskusteavet, võiks ehitada ametlike haridussüsteemidega rohkem või vähem sobitatud, kuid sõltumatuid ja uuenduslikke tugiportaale. Suurkeeltes toimivate portaalide kasumi arvel saaks ülal pidada eestikeelseid hariduskeskkondi ja kasutada neis kõiki arendustulemusi. Internetikasutajate ja püsiühenduste arv on jõudnud sinnamaale, et tasulised info- ja haridusportaalid muutuvad äriliselt võimalikuks.
Ettevõtte rajamiseks on vaja kapitali või tööd. IT-inimestel on programmeerimiskompetents omast käest võtta ning amet on hästi tasustatud, mistõttu saab põhitöö kõrvalt ettevõtluseks säästa. Samuti pole investorile vaja tõestada, et IT-sfäär on majandus. Hariduses on kapitali, töö ja ajaga teised lood. Veebiharidusettevõte nõuab reaalse hariduskogemusega inimesi. Kuid nii üld- kui kõrghariduses on palk madal ja koormus suur, mistõttu aega töö kõrvalt ettevõtte rajamiseks on raske leida. Seetõttu nõuab veebiharidusettevõtte rajamine Eestis riigi või suurfirmade taganttõuget.
Pikemalt loe homsest Äripäevast.
Seotud lood
IKT-firmad on võtnud sisse kohad hariduses, pidades omavahel tõsist konkurentsisõda. Õpilase kõrvale ja kohale on tulnud internet, arvuti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis toetab õppetegevust tänases koolis, kirjutab Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.
Suurim väljakutse haridusportaalide arendamisel on niisuguse haridussisu loomine, mis köidaks teismeliste masse samavõrd kui arvutimängud, kirjutab haridusministeeriumi IT-nõunik Jaak Anton.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.