ÄP: ettevõtja talendijaht algab koolist

Sel nädalal pälvis Eesti taas rahvusvahelise tähelepanu IT-alase saavutusega. Tiigrihüppe Sihtasutuse pilootprojekt algklassidest programmeerimist õpetama hakata pälvis mitme maineka, sealhulgas ajakirja Wired, meediaväljaande tähelepanu. Geniaalne ja eeskuju vääriv on mõned hinnangud, mida välisajakirjanikud meile andsid. Põhjus selleks oli lihtne.

Rahvusvaheliselt töökäte pärast võitleval IT-alal napib töötajaid ning see samm on üks viis suunamaks tulevikus noori just selle eriala poole. Näiteks populaarne veebilehitseja Mozilla Firefox korraldab õppureile nn programmeerimislaagreid, sest juba 8-10 aastaselt otsustavad lapsed, kas tahavad pigem tarbida või eelistavad hoopis arendada ning luua. Sellest võiksid õppust võtta ka teiste erialade ettevõtjad.

Ettevõtlusseemne külvamisega võib alustada ka hiljem kui algklassid. Näiteks põhi- ja keskkoolis majandusõppe raames õpilasfirmade programmi enda ettevõtte töötajaid nõustajaiks-mentoriks pakkuda, kes siis ettevõtluskonsultantide asemel või koos nendega õppureil näiteks oma firmat, toodet, kaubamärki luua ning kliente leida juhendavad. Läbi enda kogemuse, näiteks õpilasfirma õnnestumiste ja vigade ettevõtluse maitsemine, on parim õppimine.

See firmakogemuse saamine ei pruugi seejuures vaid kooliprojektiks jääda, näiteks käivitus edukas ja tänaseks eksportiv valemivihikutootja just õpilasfirmast. Ent ettevõtja saab ka päris kooliväliselt aktiivne olla. Nii panid meediafirmad kaheksa aastat tagasi seljad kokku ning lõid ühise intensiivkursuse ehk Reporterikooli, mis andis poole aastaga ja läbi praktilise töö ning ajakirjanike juhendamisel tulevastele kirjatsuradele tänases lehetoimetuses vajalikud arusaamad, oskused ja harjumused. Mõnigi koolituse läbinuist töötab täna Äripäevas ja muudab oma artiklitega lehte lugeja jaoks huvitavamaks.

Ettevõtja suuremal kaasatusel koolis võiks olla positiivne mõju lisaks kohalikule elule ning firma arengule ka haridussüsteemile laiemalt. Mida varem ja selgema arusaama tulevane kas tööandja või –võtja majanduse toimimisest saab, seda varem saab ta omale tulevikku planeerima hakata. Seda vähem toodetaks asjatult firmajuhte, kellele pärast kõrgkooli kasulikku rakendust leida keeruline.Samuti võtaks noortel maha asjatuid pingeid, et firmajuhtimine ja valgekraendus on ainus ja ühiskondlikult vastuvõetav valik, mille poole, sõltumata eeldustest ja oskustest suunduda. Praktilise kutsehariduse kehv maine on paranemas, ent arenguruumi on siin veel palju.

Selline vaevanägemine nõuab ettevõtjalt aega, energiat ja muid vahendeid, mida on kindlasti ja kohe ettevõtte juures uue käibe tekitamiseks, klientide leidmiseks ning arendamiseks vaja. Tõsi garantiid, et sellise vaevanägemisega on tulevikus kontoris või tootmises iga koht sobival ajal täidetud, ei kaasne. Samas on töökätepuuduse süvenemine tõsiasi, millega peab tegelema ja ise aktiivne olemine pakub selle probleemi lahendamiseks ühe võimaluse. Kurtmine ei aita niikuinii.

Autor: 1185-aripaev