Poliitik-ettevõtja meenutab insaiderit

Rosimannus ise ütleb, et ta sellega seotud ei ole ja meil ei ole põhjust selles kahelda. Samas peab Äripäev nüüd ja edaspidi oluliseks jälgida seda, kuidas ja mille abil aasta(kümne)id poliitilist kapitali kogunud isikud sisenevad erasektorisse.

Teel rikkaks. Rosimannus on hea näide sellistest poliitikutest, kes on õigel ajal tabanud ära, millal riigisektorist erasektorisse üle minna. Kuigi Rosimannus veel Äripäeva rikaste topis ei ole, siis temasuguseid poliitikast ettevõtlusesse siirdunuid on seal mitmeid.

Selge on see, et pelgalt poliitikuna rikkaks ei saa – kui sa pole just silmatorkav, kes oma tegevusega suudab pälvida auhindu, millega kaasneb ka vägagi korralik auhinnaraha. Seega majandusliku kapitali teenimise nimel on erasektorisse ühe või kahe jalaga – ehk paralleelselt või täielikult – astumine paratamatu.

2011. aasta kevadel antud intervjuus ütles Rostimannus küll, et tema poliitikast lahkumise põhjuseks on see, et ta on tüdinenud riigisektori ametitega kaasnevast inimeste negatiivsest suhtumisest ning et erasektoris leiab ta enam võlusid ning külgetõmmet. Raske uskuda, et kriitikanoolte eest põgenemine oli ainus põhjus. Küllap oli ka õige aeg poliitilist kapitali kogununa panna see tööle enese jaoks majanduslikult.

Eelisseisund. Sest tuleb möönda, et Rosimannuse stardipakk ettevõtjana on kindlasti soodsam kui kellelgi, kes alustab äri ilma eelnevalt poliitikukarjääri tegemata. Poliitikute hulgas lobitegemine on paratamatu osa ettevõtlusest. Ütleb ka ju Rosimannuse äripartner ühes ettevõttes, et just läbirääkimised ja strateegiad on Rosimannuse ülesanne.

Kui lähemalt vaadata, pole Rain Rosimannus ju poliitikas ametlikult sildu põletanud. Ta on tegev ühe projekti juures Reformierakonna rahastatavas Liberalismi Akadeemias. Kõrvale ei saa jätta tema eraelulist sidet praeguse keskkonnaministriga. Tegemist ei ole aga ainult Rosimannust puudutava, vaid üldisema küsimusega. Samasuguse sammu – poliitikast ärisse – on teinud näiteks Tiit Pruuli, ka Heiki Kranich. Kaugemasse minevikku vaadates Tiit Vähi. Rosimannus on aga kõige värskem näide isikutest, kellel on võimalus realiseerida oma poliitilist kapitali äris.

Insaider. Olles (või kunagi olnuna) ise võimule nii lähedal, on inimesel olemas kõik oskused ja hoovad, kuidas poliitikute seas mingite talle soodsate otsuste langetamise nimel lobitööd teha. See ei tähenda muidugi automaatselt, et ekspoliitikust ettevõtja oma sidemeid kurjalt ära kasutaks. Samuti ei saa inimlikult nõuda ekspoliitikult, et ta endiste kolleegidega suhtlemise lõpetaks või suruks käed kõrvadele iga kord, kui seltskonnas tuleb juttu millestki, mis võib mõjutada soodsalt tema ettevõtjakarjäärile.

Läbipaistvuse nimel on aga õigustatud avalikkuse poolne küsimus, kuidas – ja kas üldse – on võimalik hoida lahus poliitilust ja ärilist tegevust ning kas ekspoliitikud või poliitik-ettevõtjad seda ka suudavad ja tahavad teha. Poliitik-ettevõtja olukord sarnaneb veidi insaideritega börsiettevõttes ning läbipaistvuse tagamiseks võiksid neile kehtida sarnased avalikustamise reeglid.

Autor: 1185-aripaev