Luubi all: Hepsor mängib end nurka

Kinnisvaraarendaja Hepsor on kaotanud investorite usalduse ja majandustulemuste kõrval võib siinkohal olla suurem roll asjaolul, et Hepsor mängib end napi kommunikatsiooniga nurka, arutlesid ajakirjanikud “Luubi all” saates.

Nii on näiteks Hepsor jaganud nappe selgitusi Kanadasse laienemise kohta, mis paistab riskantne ja mille juures tekib paratamatult küsimus, mis eelised Eesti ettevõttel võõras keskkonnas on. Hepsori juht Henri Laks on edu võtit selgitanud tänu heade juhuste kokkulangemisele leitud Kanada partneriga, kelle kaudu saadi Torontos magusad kinnistud.

“Veidi tundub kahtlane, et kui see oli nii magus võimalus, miks see Kanada partner siis ise ei tahtnud seda arendust üksinda teha,” tõstatas Kristjan Kurg lisaselgitusi vajava küsimuse.

Saates märgiti, et ei ole teada, kes on Hepsori partner Kanadas, kuid Hepsor on börsiteadetes ja teistes kanalites märkinud, et arendaja partner Kanada turul on Elysium Investments. Täiendatud 30.01 kell 17:40.

Saates arutatakse veel, kas Hepsor on teinud mõistlikke otsuseid, müües näiteks krundi Solarise kõrval ja lõpetades prognooside esitamise. Samuti räägitakse arendaja tulisest vaidlusest Novel Clinicuga, kelle jaoks Hepsor hoone ehitas, milles kliinik tööd ei alustanudki.

Saates arutleti ka Eesti Raudtee rolli üle seoses Venemaaga seotud kaubavedudega. Tõstatati küsimus, kas oli mõtet riigile kuulunud Operailile kaubavedu keelata, kui seejärel hakkas seda tegema Läti Raudtee koos Eesti Raudtee abiga.

“Selle asja mõte oli, et riigil on printsiip, et me Venemaaga ei tegele ja Venemaa suunas minev kaup on toksiline ja riigiettevõte ei saa sellega seotud olla. Ainuke probleem siin on see, et meie naabritel ei olnud sellist printsiipi, mis tähendab, et tegelikult kogu raha selle veo eest läks lõpuks Läti raudteele,” rääkis Polina Volkova.

Samuti võeti vaatluse alla metsanduse süsinikuheitme teema, mille osas erinevate osapoolte ja isegi teadlaste arusaamad täielikult lahku lähevad. Kristel Härma rääkis, kuidas ta Läti ja Leedu kolleegidega uuris 500 teadlase pöördumist Euroopa Liidu otsustajate poole, kus väideti, et kliimamuutustega võitlemiseks tuleb metsi sama intensiivselt edasi majanada.

“Et ei tule metsi rohkem kaitse alla võtta või piirata raieid, tuleb sama intensiivselt raiuda ja vot see on hoopis see, mis meid päästab. Et vanad puud on kasutud, mõttetud, tuleb panna uued – nemad siis neelavad süsinikku kiiremini endasse,” peegeldas Härma teadlaste pöördumise sisu.

Saates tõi Härma välja, miks on teiste teadlaste hinnangul sellised järeldused valed ja miks ei saa probleemile läheneda nii ühekülgselt. Seejuures arutles ta, kuidas paistis 500 teadlase pöördumise tagant pelletitööstusele kasulik sõnum ja kuidas Eesti metsatöösturid esitavad kaheldavaid narratiive, et nad on rohelised ja isegi süsiniknegatiivsed.